Ühenduse hinnangul soovib sotsiaalministeerium juurdehindlusi reguleeriva määruse seadusega kooskõlla viimise asemel muuta ravimiseadust, selgub ühenduse poolt asjaosalistele saadetud kirjast. Ühenduse hinnangul mindaks sellise ettepanekuga vastuollu ministeeriumi enda varasemate hinnangute ja analüüsidega. „Sisuliselt on tegu ettepanekuga mitte täita riigi kohustusi,“ kirjutab ühendus.
Ebamõistlikult madal juurdehindlusmäär kahjustab oluliselt ka maa-apteekide jätkusuutlikkust ja nende majanduslikku toimetulekut. Ühenduse hinnangul muutub juurdehindlusmehhanismi põhiseaduspärasus küsitavaks, kui riik ei reguleeri apteekide arvu ja paiknemist, et vähendada sektori kulubaasi, mis võimaldaks juurdehindlusmäärade vähendamist. „Kui riik ei käitu ravimihinna ohjamisel süstemaatiliselt ning ei sekku sektori kulubaasi kujunemisse, aga sekkub juurdehindluse piiramisse, siis ei pruugi juurdehindlusmehhanism enam olla mõõdukas abinõu eesmärgi saavutamiseks,“ märgib ühendus.
Sellega seoses soovib Eesti Apteekide ühendus, et juurdehindluse määrus viidaks kooskõlla seadusega. Samuti soovib ühendus kaalutud keskmise juurdehindlusmäära kehtestamist vähemalt 21,9% juures ning palub valitsusel teha sotsiaalministeeriumile ettepanek valmistada koostöös sektoriga ette vajaduspõhine ja kulu-efektiivne apteegivõrgu mudel. Ühenduse hinnangul võimaldaks selline mudel juurdehindlusmäära tulevikus vähendada, säilitades samas ka kvaliteetse apteegiteenuse, ravimiabi geograafilise kättesaadavuse ning tagaks turuosaliste ja patsientide õigused.
Ka õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on ravimite juurdehindluse määrus põhiseadusvastane ja ta tegi valitsusele ettepaneku viia määrus põhiseadusega kooskõlla. Teder on seisukohal, et valitsuse määrusega kehtestatud ravimite juurdehindluse piirmäärad on vastuolus ravimiseadusega ning ühtlasi ka põhiseadusega, kuna kaalutud keskmine juurdehindlus ei vasta ravimiseaduses sätestatud vahemikele.
