Uuendused tõotavad tuua leevendust patsientidele, kelle jaoks on senised ravivõimalused olnud piiratud.

Aprilli algusest hakkas tervisekassa rahastama uut harvikravimit nimega Koselugo (selumetiniib), mis on esimene müügiloa saanud ravim neurofibromatoosi raviks. Pleksiformsed neurofibroomid on healoomulised perifeerse närvitupe kasvajad, mis võivad tekkida ükskõik millises kehapiirkonnas Need healoomulised kasvajad kasvavad kiiresti ja väga suureks ning neid on kirurgiliselt keeruline eemaldada.

„Inimeste kaebused sõltuvad kasvaja piirkonnast ja ulatusest ning võivad olla väga erinevad: valu, kehaosade deformatsioon, motoorne düsfunktsioon, nägemis-, põie- ja/või soolefunktsiooni häired. Raskematel juhtudel võib kasvaja pidurdamatu vohamine põhjustada ka puuet või osutuda eluohtlikuks hingamisteede obstruktsiooni tõttu,“ selgitas Tervisekassa ravimite hüvitamise ja retseptivaldkonna korralduse teenusejuht Getter Hark. Praegu on Eestis kaks patsienti, kes vajavad ravimit. Sõltuvalt inimese kehakaalust võib aastase ravi hind ulatuda kuni 100 000 euroni.

Üks oluline uuendus ravimite nimekirjas on ka toimeaine mogamulizumab, mida kasutatakse kaugele arenenud seenja mükoosi või Sézary sündroomi raviks.

„Tegemist on harvaesinevate naha lümfoomidega, mis kaugele arenenud staadiumis mõjutavad tugevalt patsientide elukvaliteeti ja võivad osutuda fataalseks. Sündroomiga võib kaasneda naha pindmise kihi eemaldumine ja temperatuuri reguleerumise häired, mistõttu vaevab patsiente pidev külmatunne,“ selgitas Hark. Patsientide jaoks, keda prognoositakse järgnevate aastate jooksul kuni kümme, on ravivõimalus paljulubav.

Tervisekassa rahastatavate ravimite loetellu lisandub ka toimeaine avelumab. See on esimene immuunravi, mida rahastatakse kusepõievähi korral pärast kemoteraapiat.

Ravimit vajab hinnanguliselt 15–20 patsienti aastas. „Tervisekassa on juba mitu aastat kompenseerinud immuunravi erinevate kasvajapaikmete ravis. Nüüd avarduvad immuunravi võimalused esmakordselt ka uroteliaalse vähiga patsientidele, kelle haigus on kas kaugele arenenud või paikselt levinud ning kellel ei ole haigus pärast keemiaravi progresseerunud,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja dr Helis Pokker.

Kuigi rahvusvahelised ravijuhised soovitavad metastaatilise vähi esmavaliku raviks plaatinat sisaldavat keemiaravi, siis vaatamata esialgsele heale ravivastusele progresseerub haigus paljudel patsientidel keskmiselt üheksa kuu vältel ja elumuse mediaan jääb Pokkeri sõnul üldiselt 14–15 kuu piiresse. „Immuunravi ja uue toimeaine lisamine keemiaravi järgse säilitusravina pikendab oluliselt uroteliaalse vähiga patsientide elumust, viies elumuse mediaani 21,4 kuuni. Osadel patsientidel võib immuunravi toime kesta mitu aastat ja patsiendid elavad kas täiesti haigusvabalt või hästi kontrollitud haigusega,“ lisas ta.

Muu hulgas jõustub ka muudatus, millega tuuakse lümfotsüütleukeemiaga patsientide raviskeemi esmavaliku raviks uus ravikombinatsioon (toimeained venetoklaks ja ibrutiniib). „Tervisekassa hinnanguline kulu ravimile on kolm miljonit eurot aastas. Eestis on hinnanguliselt 60 ravi vajavat patsienti ja tänu uuele ravikombinatsioonile on võimalik haiguse progresseerumist oluliselt edasi lükata,“ selgitas Getter Hark.

Tervisekassa jätkab pingutusi, et tagada patsientidele juurdepääs parimatele võimalikele ravimitele ja ravimeetoditele. Kõikide aprillist lisandunud ravimite prognoositav eelarvemõju (nii soodus- kui haiglaravimitele) on ligemale neli miljonit eurot.