Avalikus arvutivõrgus, nt internetis tuvastavad arvutid üksteist unikaalsete IP-aadresside (Internet Protocol address) kaudu, mis koosnevad omavahel punkti­dega eraldatud numbrijadast. Kuna selline tehni­line identi­fi­kaator ei jää inimestele eriti meelde ning seda on eba­mugav kasutada, on IP-aadres­sidele võimal­datud isiku enda valitav kasutajasõbralikum vorm tähe-, numbri- või sõna­kombi­nat­­­sioonina. Seda vormi nimetatakse domeeninimeks.

Domeeninimede süsteem on hierarhiline ning jaotatud erinevateks tasemeteks:

•    tippdomeenid e üladomeenid (top-level domain names e TLD);
•    teise taseme alamdomeenid (second-level domain names e SLD);
•    kolmanda taseme alamdomeenid (third-level domain names).

Üldjoontes jagunevad TLD-d üldisteks (gTLD, generic top level domains), tuntuim on ilmselt .com, ning riigi- ja regioonitunnusel põhinevateks tipp­domee­nideks (ccTLD, country code top level domains), nt .ee, aga ka Euroopa Ühendusele viitav .eu.

Domeeninimi on lihtsustatult isiku aadress/identiteet arvutivõrgus – tähis, mis võib sisaldada otsest viidet selle omanikule (isiku nimi, äriühingu nimi, kaubamärk vms). Kui domeeninimena kasutatakse sellist viidet ja/või seost omavat nimetust, saab seda vaadelda ka kui otsest viidet vastava nime omanikule. Seega sarnaneb domeeni­nimi oma funktsioonidelt isiku nime, ettevõtte ärinime ja/või kauba­märgiga, sest hõlbustab eristamist, meeldejäämist ja näitab kuuluvust. Seetõttu on olulised domeeninimedega seotud õiguslikud küsimused: nt domeeninime (õigus­vastane) kasutamine selleks mitte­õigustatud isiku poolt, domeeninime registreerimine selle õiguspärasele omanikule,  registreerija andmete muutmine ja registreeringu vaidlustamine.  

Domeeninimede registreerimisel on kasutusel avaldussüsteem, mis tähendab, et vaba domeeninimi registreeritakse isiku nimele, kes selleks esimesena soovi avaldab. Kuna ühele tippdomeenile saab vastata ainult üks domeeninimi, on sagedased isikute­vahelised konfliktid sama ja/või sarnase domeeninime kasutamisel. Kui isiku nimi, ärinimi või kaubamärk on kasutusel teise isiku domeeninimena, võib see tekitada tarbijates segadust ning otseselt kahjustada vastava nime omaniku majanduslikke huvisid, sest tarbija ei satu domeeninime kaudu eeldatava õige isiku kodulehele.

Üldine soovitus on isikul oma nimi, ärinimi ja/või kaubamärk registreerida domeeni­nimena ja paralleelselt soovitavalt levinumate üldiste (nt .com) ja Eestis n-ö kasu­­tatavate riigipõhiste tippdomeenide osas (.ee, .eu), vajaduse korral ka teiste riigi­põhiste tippdomeenide osas (nt .fi, .lv, .ru jt). Domeeninimede registreerimine ja jõus­hoidmine toob küll kaasa teatud kulutusi, kuid on siiski odavamad võima­likust kahjust, mida domeeninime sattumine mitteõigustatud isiku kätte sattumine kaasa tuua võib.   

Alati ei ole aga kohe võimalik ja otseselt otstarbekas mitme tippdomeeniga domeeni­nimesid enda nimele registreerida, mistõttu võib juhtuda, et vajaliku domeeni­nime registreerijaks on kõrvaline isik, kes kasutab seda domeeninime kas heas usus või ka pahatahtlikult[1]. Ka sellisel juhul on vastava nime omanikul siiski võimalus tarvi­tusele võtta meetmeid domeeninime enda valdusesse saamiseks.

Need meetmed on:

• Läbirääkimised domeeninime registreerijaga selle üleandmiseks õigustatud isikule (trade). Läbirääkimised võivad olla rahumeelsed, kus vastaspoolele ei ole preten­sioone domeeninime loovutamiseks või ka vaenulikud, kus vastaspoolele tuleb esitada õiguslikult põhistatud pretensioon, milles põhjendatakse ära tema tegevuse õigusvastasus ja/või pretensiooni esitaja õiguslik huvi domeeninimele.  
• Domeeninime vaidlustamine kohtueelses instantsis – rahvusvaheliselt nimeta­takse sellist tegevust ADR-iks (Alternative Dispute Resolution). Eestis on selleks Interneti Sihtasutuse SA juures asuv domeenivaidluste komisjon[2]. Säärased instantsid on ette nähtud ka teiste tippdomeenidega seonduvalt – .eu domeenide puhul lahendab vaidlusi Tšehhis, Prahas asuv arbitraažikohus[3], .com ja mitmete üldiste, aga ka paljude riigipõhiste tippdomeenide osas lahendab vaidlusi Maailma Intellektuaal­omandi Organisatsiooni (WIPO) Arbitraaži- ja Vahendus­keskus Genfis Šveitsis[4]. ADR-menetlusele võib osalise soovil järgneda kohtu­menetlus. ADR-menetlus on üldjuhul ajasäästlik ning vähem kulukas kui nt kohtumenetlus ning mis kõige olu­li­sem – otsus on domeeninime registripidajale kohustuslikuks täitmiseks. See tähen­dab, et kui on otsustatud anda domeeninimi üle teisele isikule, siis registri­pidaja seda ka teeb. ADRe lahendatakse intellektuaalomandi spetsialistidest (juristid, patendivolinikud) moodustatud komis­jonides (panellist) – isik saab vaid­luse lahen­damiseks valida kas ühe- või mitmeliikmelise komisjoni, üldjuhul sõltub komis­joni liikmete arvust ka vaidluse lahendamiseks tasutava lõivu suurus. Olenevalt tipp­domeenist (ja sellest tulenevast vaidlustamisinstantsist) kulub lahendi saamiseks vähemalt mõni kuu. 
• Kohtumenetlus. Keelatud pole pöörduda domeeninimevaidlusega kohe ka kohtusse, kuid kuna kohtumenetlus võib olla pikaajaline (mõõdetav aastates) ja üldjuhul kulukas protsess, siis on enam kasutatavaks lahenduseks ADR. Üldiste tippdomeenide puhul võib osutuda vajalikuks pöörduda ka välismaise kohtu poole, mis omakorda muudab protsessi keerukamaks. 

Rahvusvahelises praktikas on ADR-ide kasutamine (kui läbirääkimised pole andnud soovitud tulemust) levinuim vaidluste lahendamise moodus. Näiteks WIPO-s on lahen­duse saanud üle 20 000 vaidluse, mis on hõlmanud enam kui 35 000 domeeni­nime.[5]

Analüüsime alljärgnevalt mõningaid domeeninimedega seotud vaidlusi Eesti õiguspraktikast lähtuvalt.

1.      Läbirääkimised domeeninime registreerijaga selle üleandmiseks õigustatud isikule.

• Domeeninimi raamatupidamisuudised.ee. Domeeninimi oli registreeritud RMP Eesti OÜ nimele, kes kasutas seda infoportaali ja sellenimelise elektroonilise nädalakirja tähista­miseks. Samas on Litau Büroo OÜ-l trükiste (sh elektrooniliste trükiste) osas Eestis registreeritud kaubamärk nr 48216 «Raamatu­pidamis­uudised». Kaubamärgi ainuõigusest tuleneva pretensioonikirja esitamise taga­järjel nõustus RMP Eesti OÜ loovutama domeeninime Litau Büroo OÜ-le.
• Domeeninimi tallinkhotels.ee. Domeeninime registreeris enda nimele firma X, kel reaalset majandustegevust ei olnud ning domeeninime ei kasutanud. Firma Y on mitmete registreeritud kaubamärkide «Tallink» omanik, samuti oli Patendiametis menetluses kaubamärgitaotlus M200601613 «Tallink Hotels + kuju», mis oli juba varemalt äritege­vuses kasutusele võetud. Firma X püüdis domeeninime tallinkhotels.ee firmale Y maha müüa, tehes talle survestamiseks takis­tusi tema kaubamärgitaotluse M200601613 registreeri­miseks Patendiametis. Vaidlus jõudis kohtuni, mille lõpptulemusena Harju Maakohus leidis, et «Tallink» kaubamärgid on üldtuntud ning vastaspoole pretensioonid on alusetud (Harju maakohtu otsus 28.01.2011 nr 2-10-16422 kaubamärgi «Tallink Hotels + kuju» õiguskaitset välistava asjaolu tuvastamise nõudes). Kohus, võttes arvesse ka asjaolu, et firma X oli enda nimele registreerinud domeeninime tallinkhotels.ee, mis on identne firma Y kaubamärgiga, ei ole toiminud heade kommetega kooskõlas. Kohtuvaidluse esemeks ei olnud otseselt domeeninimi tallinkhotels.ee, vaid sellega identne kaubamärk, kuid tulenevalt kohtuotsusest loobus firma X hiljem sellest domeeninimest ning firma Y sai selle registreerida enda nimele.

2.      Domeeninime vaidlustamine Domeenivaidluste Komisjonis.

Eesti domeeni­nimede oluline reform oli 5.07.2010. Uue regulatsiooniga[6] seonduvalt nähti ka Eestis ette ADR-menetlus domeeninimede osas, mida teeb Eesti Interneti Sihtasutuse struktuuriüksus Domeenivaidluste Komisjon (DVK).[7]

Tulenevalt Domeeni­vaidluste Komisjoni regle­men­dist, saab domeeninime vaidlus­ta­da tingi­musel, et isikul on varasem õigus vastavale tähisele. Kui isik leiab, et tema nõusolekuta on regist­ree­ritud .ee domeeninimi, mis langeb kokku temale kuuluva varasema õigu­sega, nt registreeritud kaubamärgi või tema kui füüsi­lise isiku nime või ettevõtte registrisse kantud vm nimega (vt täpse­malt Domeeni­­vaidluste Komisjoni reglemendi punkti 2.11), on sellel isikul võimalik esi­tada DVK-le vaidlustus­­avaldus. Domeeni­vaidluste Komisjoni reglemendi punkti 15.4 kohaselt rahuldab komisjon otsusega vaidlustus­avalduse, kui vaidlustaja tõendab, et:

• domeeninimi on identne või eksitavalt sarnane vaidlustaja varasema õigusega; ja
• domeeninimi oli registreeritud, ilma et registreerijal olnuks õigust või õigustatud huvi domeeninimele; või
• domeeninimi oli registreeritud või on kasutusel pahauskselt.

DVK-s on lahenduse saanud 18 lahendit[8], neist enamik käsitleb kaubamärgiõigusega seotud vaidlusi.

• Domeeninimi bang-olufsen.ee (Domeenivaidluste Komisjoni otsus 12.11.2010 nr 10-1a-258). Domeeninimi oli registreeritud eraisiku nimele. Vaidlustaja oli Taani äriühing, mis toodab stereotehnikat ja telereid ning millele kuuluvad varemalt registreeritud kaubamärgid «BANG & OLUFSEN» (Eesti kaubamärk nr 20959 ja Euroopa Ühenduse kaubamärk nr 000318113) ning arvu­kad tähist bang-olufsen sisaldavad domeeninimed. Komisjon leidis, et domee­ni­nimi bang-olufsen.ee on eksitavalt sarnane vaidlustaja varasema kauba­märgiga «BANG & OLUFSEN», mis omakorda tuleneb vaidlustaja ettevõtte asutaja perekonna­nimedest ning registreerijal puudus õigus või õigustatud huvi selle domee­ninime registreerimiseks. Vaidluse tulemusena anti domeeninimi üle vaidlus­tajale.
• Domeeninimi läätsed.ee (Domeenivaidluste Komisjoni otsus 08.02.2012 nr 11-1a-276). Domeeninimi oli registreeritud Läätsed.ee OÜ nimele. Vaidlustajad Reetina OÜ, E Vision OÜ ja ITiFON Solutions OÜ on omavahel seotud ettevõtted, kelle tegevusalad on otseselt või kaudselt seotud optika­toodete ja -teenustega (sh kontaktläätsi ja kontaktläätsede hooldus­vahendeid müügiks pakkuv internetipood). Vaidlustuses leiti, et domeeninimi läätsed.ee on identne või eksi­ta­valt sarnane vaidlustajatele kuuluvate varasemate domeeni­nimedega läätsed.com, laatsed.com, laatsed.ee, läätsed.eu ning üldtuntud kauba­­märgiga läätsed.com, domeeninimi on registreeritud registreerija nimele, ilma et tal olnuks õigust või õigustatud huvi domeeninimele, kusjuures oli domeeninimi registreeritud paha­uskselt ning on kasutusel pahauskselt. Regist­ree­rija vaidles vaidlustusele vastu, väites, et vaidlustajatel puudub varasem õigus tähisele «läätsed», millega komisjon ka nõustus. Domeenivaidluste reglemendi p 2.11 mõistes ei käsitleta varasema õigusena ei domeeninimesid ega üldtuntud kauba­märke, millele vaidlustajad on vaid­lustus­avalduses tuginenud. Samuti puudub komisjonil pädevus tunnistada kaubamärgi tuntust (vastav õigus on kauba­märgiseaduse § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt ainult kohtule, Patendiametile või tööstusomandi apellatsioonikomisjonile). Vaidlustus ei kuulunud rahul­da­mi­sele, sest vaidlustajad ei suutnud tõendada, et neile kuulub identne või eksi­tavalt sarnane varasem õigus, millele nad oleksid vaidlus­tuses saanud tugineda.

3.   Eesti kohtutes ei ole teadaolevalt palju puhtalt domeeninimedega seonduvaid vaidlusi olnud (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 29.05.2007 nr 2-06-20774 domeeninime porsche.ee viivitamatu kasutamise lõpetamise ja hagejale üleandmise nõudes; Tartu maakohtu otsus 2.10.2006 nr 2-06-9577, domeeninime tere.ee loovutamise kohta hagejale). Samal ajal on esinenud kohtuvaidlusi, kus vaidluse üheks objektiks on nt peale kaubamärgi olnud ka domeeninimi (nt. Riigikohtu otsus 30. 03. 2006 nr. 3-2-1-4-06 kaubamärkide «Gulf + kuju» omaniku ainuõiguste rikkumise lõpetamise ning domeeninime gulfoil.ee registreeringu tühistamise kohta). Kuna nüüdseks on võimalus ADR-menet­lust algatada Domeenivaidluste Komisjonis, pole otstarbekas otse kohtusse pöörduda. Samuti saab registreerija DVK vaidlustusavaldust rahuldava otsuse vastavalt domeenivaidluste reglemendi p-le 16.2 kohtus vaidlustada.

Kokkuvõttes on domeenivaidluste ennetamiseks, vältimiseks või edukaks elluviimiseks järgmised soovitused:

•          ärinime ja/või kaubamärgi kasutuselevõtmisel veenduge lisaks ärinime ja/või kaubamärgi saadavusele ka vastavate domeeninimede saadavuses;
•          registreerige kohe nime kasutuselevõtmisel huvipakkuvate tippdomeenidega domeeninimed;
•          kui peale nime/ärinime kasutate oma kaupade/teenuste tähistamiseks ka teisi nimetusi, siis kindlustage neile ainuõigus, registreerides need kaubamärgina (siin­juures tuleb tähele panna, et vastavalt DVK otsusele 11-1a-276 puudub DVK-l pädevus hinnata kaubamärgi üldtuntust ja seda ka domeeninimevaidluste puhul vara­sema õigusena arvestada – see tähendab, et kuigi kaubamärgi­seaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt saab Eestis õiguskaitse ka üldtuntud kaubamärk, siis domeeni­vaid­luste reglemendi p 2.11 tunnistab varasema õigusena ainult registreeritud kaubamärki);
•          kui leiate, et domeeninime, mille kasutamise õigus peaks kuuluma teile või kui teile püütakse müüa domeeninime, mille kasutamise õigus peaks kuuluma teile, siis teadke, et lisaks kohtumenetlusele on olemas alternatiivne aja- ja kuluefektiivne domeenivaidluste lahendamise võimalus ja seda mitte ainult .ee tippdomeenidega seonduvalt;
•          vaidluse tekkimisel veenduge, et teil on nõuetele vastav varasem õigus, mis annab õiguse ka vastavale domeeninimele;
•          vaidluse tekkimisel kasutage professionaalset abi, sest omal käel tegutsemine võib domeeninime kaotamisel teile lõppkokkuvõttes palju kallimaks maksma minna (ja seda mitte ainult otseselt õigusabikuludena arvestatuna).

Raivo Koitel,
teadusmagister,
patendivolinik,
Koitel Patendi- & Kaubamärgibüroo
Raamatupidamisuudised N3 (138) 2012