2012. ja 2013. aastal keeldus PRIA ettevõtjale investeeringutoetuse maksmisest. Oma varasemas lahendis sedastas Riigikohus, et eelnimetatud keeldumisotsused olid õigusvastased.
Ettevõtja pöördus kohtusse palvega mõista PRIA-lt välja kahjuhüvitis. Ringkonnakohus mõistiski välja hüvitise 1,4 miljonit eurot, mis aga Riigikohtu hinnangul on ülemäärane. Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et ettevõtjal jäi PRIA õigusvastaste otsuste tulemusena tõesti saamata ligikaudu 1,4 miljonit eurot, kuid kogu saamata jäänud tulu ei pruugi seaduse järgi olla hüvitatav.
Kahju hüvitamisel tuleb arvestada ka äririski ja ära jäänud kulude mõju
Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et toetuse saamise korral oleks ettevõtja pidanud võtma kohustusi ja riske, investeerides projekti, mille jaoks raha taotleti. Kolleegium rõhutas, et toetuse eesmärk ei ole rikastumine ilma vastusoorituseta. Kuna ettevõtja investeeris vaid 1000 eurot, mõistis Riigikohus PRIA-lt välja hüvitise tehtud investeeringute ulatuses koos sellelt arvestatud hinnangulise kasumiga ehk kokku 1250 eurot.
Lisaks rõhutas Riigikohus, et kuigi PRIA algsed keeldumisotsused 2012. ja 2013. aastal olid õigusvastased, ei ole PRIA tegevust põhjust nimetada pahatahtlikuks kiusamiseks. Seevastu toetuse taotlemisel esitatud kaebaja eksitavat äriplaani ei saa pidada heauskseks.
Riigikohus sedastas, et ilma eriliste asjaoludeta ei tule hüvitada saamata jäänud äritulu, mida kahjustatud isik oleks teeninud hüpoteetilise investeeringu tegemisel. Ära jäänud investeeringult säästetud vahendeid saab ettevõtja põhimõtteliselt kasutada oma ettevõtluses muul viisil ja teenida sellelt alternatiivselt kasumit.
