Kui praegu võib prokuratuur küsida kuritegude uurimisel sideettevõtetelt andmeid välja piiramatult, siis eelnõu järgi peab edaspidi igal konkreetsel juhul selleks loa andma kohus. Samuti ei saa sideandmeid edaspidi küsida iga kuriteo uurimiseks, vaid ainult kindlaks määratud raskete kuritegude korral. Sideettevõtetel kaob andmete laussäilitamise kohustus.
Õiguskomisjon algatas kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu mais. 13. septembril jäi eelnõu aga toppama, kui komisjon tegi ettepaneku eelnõu täiskogu päevakorrast välja arvata.
Riigikohus kuulutas 18. juunil õigusvastaseks Eesti sideettevõtjatele kehtestatud kohustuse säilitada ühe aasta jooksul kõik sideandmed, muu hulgas telefonide kõneliiklus ja asukohaandmed, kuna see rikub põhiseaduses tagatud eraelu puutumatust. Euroopa Kohus otsustas 6. oktoobril 2020, et sideandmete ennetav säilitamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Riigikohus leidis, et alates 7. oktoobrist 2020 on Eestis sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses välistatud, kuni Eesti seadused on viidud kooskõlla EL-i õigusega.
Õiguskomisjoni liige Jaanus Karilaid Keskerakonnast ütles, et komisjon arutab eelnõu uuesti teisipäeval.
Suure tõenäosusega täpsustame eelnõu seletuskirja, seaduse kohaldamisala ning saame edasi liikuda turvalisema ühiskonna nimel. Muudatused viime sisse lähtudes 18. juuni riigikohtu otsusest,
ütles Karilaid.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner märkis, et arvestades riigikohtu juunikuist otsust on eelnõu vastuvõtmise järel võimalik välja küsida vaid selliseid andmeid, mis on sideettevõttel tekkinud ja säilinud sõltumata seaduses sätestatud säilitamiskohustusest.
"Sideandmete säilitamise regulatsioon tuleb üle vaadata, selles osas teevad justiits- ja siseministeerium tihedat koostööd. Sideandmete kasutamise võimaluseta on mitmete kuritegude avastamine ja lahendamine oluliselt raskendatud. Privaatsusõiguse tagamise kõrval on riigil kohustus tagada ka teiste isikuõiguste kaitse ning võimekus tuua raskete kuritegude toimepanijad kohtu ette," lausus Kärner.
Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul võib jagada Euroopa Kohtu suunised laias laastus kolmeks. "Esiteks võib sideandmeid säilitada üldiselt julgeoleku tagamise eesmärgil ja piiratud ulatuses kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Teiseks peab nendel eesmärkidel säilitatud sideandmetele juurdepääs olema rangelt ja sihistatult piiritletud. Kolmandaks peab sideandmete pärimiseks kriminaalmenetluses andma loa sõltumatu asutus," rääkis Kommusaar.
Samal ajal kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega töötatakse välja ka elektroonilise side seaduse muudatus, millega nähakse ette õiguspärased alused andmete säilitamiseks ja nende kasutamiseks olenevalt konkreetsest menetlusest.
"Sideandmetega seotud õiguslikud murekohad tuleb lahendada, sest vastasel juhul võivad jääda mitmed olulised kriminaalmenetlused lahendamata või kuriteod avastamata. Praktika on näidanud, et kuritegude puhul on sideandmed aidanud politseil paljudel juhtudel tuvastada kahtlusaluseid ja kannatanuid. Virtuaalruumis aset leidva küberkuritegevuse puhul on sideandmed ainsaks juhtlõngaks, mis kahtlusaluseid tuvastada võimaldab. Igaühe privaatsuse tagamine on riigi kohustus, samuti on riigi kohustus tagada ka meie turvatunne," ütles Kommusaar.
