Kinnisvaraost, eriti kui seda tehakse vaid mõni üksik kord elus, on samas oluline sündmus, mille tagajärjed ulatuvad kaugele ja millest sõltub sinu heaolu pikki aastaid.
Kortermajade puhul aga ka ridaelamu või paarismaja osa soetamisel tuleb arvestada sellega, et igapäevane elu hakkab kulgema naabritega külg külje kõrval ja ikka tuleb ette seda, et naabritel on oma õigustest teistsugune ettekujutus kui sinul.
Selleks et erimeelsusi vältida, kasutatakse tihti võimalust sõlmida kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, millega määratakse kindlaks üldkasutatavate ruumide ja välisterritooriumi kasutamine. Kui ostetava vara osas on kinnistusraamatusse kantud märkus kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe olemasolu kohta, siis tuleb enne vara soetamist selle kokkuleppega kindlasti tutvuda.
Kokkuleppe olemasolu avaldab üldjuhul kinnisvara väärtusele positiivset mõju, sest sel juhul on tõenäoliselt kooselu naabritega rahumeelsem ja vahel võib ka pangalaenu saamine sõltuda kasutuskorra kokkuleppe olemasolust.
Kasutuskorra kokkulepe määrab tihtipeale ära üsna olulise osa sellest, mida sa tegelikult ostad. Näiteks selle, kus sa võid autot parkida, millist keldriruumi kasutada või kas sul üldse selliseid õigusi saab olema.
Samuti selgub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppest see, millist naabrite käitumist tuleb sul tulevikus taluda. Kas näiteks naabritel on õigus sinu akna ees oleval murul sõpradega grillida või oma pesu nöörile kuivama riputada. Olukorras, kus kinnistu ei ole jagatud korteriomanditeks, sisaldub tavaliselt kasutuskorra kokkuleppes selge määratlus selle kohta, kes millist korterit võib kasutada.
Kasutuskorra kokkulepe on leping, mille keegi on varem sinu eest ära sõlminud ja mida sina pead täitma. Lepingut muuta saab hiljem üksnes siis, kui kõik ülejäänud omanikud sellega nõus on.
Hiljuti puutusin kokku olukorraga, kus arendaja oli oma rahaliste raskuste leevendamiseks andnud ühele paarismaja omanikule kasutuskorra kokkuleppega olulisi eeliseid. Seetõttu pidi paarismaja osa hilisem ostja leppima kasutuskorraga, mis oli arendajal eelnevalt teise kaasomanikuga kokku lepitud. See kokkulepe aga asetas naabrid ebavõrdsesse olukorda ning majaosa hilisemal ostjal oli õigus kasutada oluliselt väiksemat osa kinnistu territooriumist kui see, kellega arendaja oli pärast esimese osa müüki kasutuskorra kokkuleppe sõlminud.
Kokkuvõtvalt tuleb pidada meeles seda, et enne kinnisvara soetamist tasub vaadata üle kehtiv kasutuskorra kokkulepe ja arvestada sellega, et kokkuleppe hilisem muutmine on äärmiselt komplitseeritud ja vähetõenäoline.
