Euroopa Kohus tegi 7. augustil otsuse, milles vastas riigikohtu eelotsusetaotlusele. Eesti kõrgeim kohus on parajasti vaagimas asju, milles Tallinna Kaubamaja gruppi kuuluvad ettevõtted taotlevad tagasi ligikaudu 3,3 miljonit eurot 2010.–2011. aastal Tallinnas tasutud müügimaksu. Neid vaidlusi on kokku kaks, Euroopa Kohus käsitleb asja, kus osapoolteks on Viking Motors, TKM King ja TKM Beauty. Kaubamaja Grupp ei ole avalikustanud, kui suurt summat nõutakse tagasi ühes ning kui suurt teises vaidluses.

Viking Motors, TKM King ja TKM Beauty, mis said ringkonnakohtus lüüa ning pöördusid seejärel riigikohtusse, tuginevad tagasinõudes argumendile, et kehtinud müügimaks on vastuolus käibemaksudirektiivi artikliga 401, mistõttu tuleb neid puudutanud müügimaksu maksuotsused tühistada ning kohustada maksuametit müügimaksu tagastama ning ka intressi tasuma.

Direktiivi artikkel näeb sisuliselt ette, et liikmesriigid tohivad kehtestada mis tahes makse, lõive ja makseid, mis ei ole käsitletavad kumuleeruvate käibemaksudena, kui need just ei too EL-i sees kaasa formaalsusi piiriületamisel. Käibemaksu kumuleerimine tähendab näiteks olukorda, kus ettevõttel ei lubata mingi kauba soetamisel käibemaksu maha arvata, ent selle kauba edasi müümisel nõutakse riigile käibemaksu tasumist.

Euroopa Kohus tõi asja analüüsimisel välja, et käibemaksul on neli põhitunnust: seda kohaldatakse üldiselt kaupu või teenuseid puudutavate tehingute kohta, teiseks määratakse maksusumma proportsionaalselt hinnaga, mida maksukohustuslane tarnitud kaupade ja ostutatud teenuste eest sai, kolmandaks nõutakse maksu sisse igas tootmis- ja turustusetapis, sealhulgas jaemüügis ning viimaks arvatakse eelnevates etappides makstud summad käibemaksust maha nii, et maksu kohaldataks igas etapis vaid konkreetselt selles etapis lisandunud väärtuse suhtes, nii et lõplik maksukoormus lasuks tarbijal.

"Käesolevas asjas tuleb seoses käibemaksu kolmanda ja neljanda põhitunnusega, see tähendab maksu sissenõudmine igas tootmis- ja turustusetapis ning eelnevates etappides makstud summade mahaarvamise õiguse olemasolu, tõdeda, et nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus ise, ei vasta põhikohtuasjas käsitletav maks nendele tunnustele," märkis Euroopa Kohus.

Riigikohus märkis samas, et müügimaksu kohaldamisega saavutatakse siiski sisuliselt sama eesmärk, kuna lõplik maksukoormus lasub siiski tarbijal. Euroopa Kohus selle argumentatsiooniga siiski ei nõustunud. Nimelt märkis kohus, et müügimaksu reguleerinud seadused ei näinud ette, et maksumaksjal on kohustus lisada see müügihinnale või näidata tasumisele kuuluva maksu summat ostjale väljastatud arvel eraldi.

"Jaemüüjad võisid seega maksu lõpptarbijale üle kanda, kuid ei olnud selleks kohustatud, ning nad võisid igal hetkel otsustada võtta müügimaksu kulu enda kanda ning kaupade ja teenuste hinda mitte tõsta," tõi Euroopa Kohus esile. "Seega ei ole üldsegi kindel, et põhikohtuasjas käsitletava müügimaksu kulu jääb lõpptulemusena lõpptarbija kanda, nagu on iseloomulik sellisele tarbimismaksule nagu käibemaks."

Samuti ei seganud müügimaks Euroopa Kohtu hinnangul EL-i ühtse käibemaksusüsteemi toimimist, kuna ei koorma kaubandustehinguid käibemaksuga võrreldaval moel. Ühe argumendina rõhutab kohus ka selles punktis, et müügimaksu müügihinnale lisamine sõltub müüjatest endist. "Ainult müüja tegevus saab kindlaks määrata konkurendiga võrreldes erineva maksualase kohtlemise ning selle, et üks osa tarbijatest kannab võrreldes teistega võimalikud hinnaerinevused. Järelikult ei seata ohtu ühise käibemaksusüsteemi neutraalsust," rõhutas Euroopa Kohus.

Tallinna Kaubamaja Grupil on käimas kaks kohtuvaidlust, milles kontsern nõuab tagasi ajavahemikul 1. juuni 2010 kuni 31. detsember 2011 Tallinnas makstud müügimaksu kogusummas 3,3 miljonit eurot. Ühe vaidluse nõudjapool on Tallinna Kaubamaja ühes Selveriga, teises vaidluses aga ettevõtted Viking Motors, TKM King ja TKM Beauty.

Tallinna halduskohus otsustas 2015. aastal, et müügimaksu ei tohtinud küsida vaid aktsiisikaupade osas, mille järel Tallinna linnavalitsus seda puudutava müügimaksu osa ka Tallinna Kaubamajale ja Selverile tagastas, vastavalt 21 000 eurot ja 297 000 eurot. Vaidlus jätkus mitteaktsiisikaupade vallas.

Riigikohtusse jõudsid asjad 2016. aastal, ringkonnakohus jättis mõlemad kaebused rahuldamata.