Seega üldjuhul ei vastuta juhatuse liige äriühingu kohustuste eest isikliku varaga. Erandiks on juhud, kui juhatuse liige rikub mõnda sellists eadusest tulenevat kohustust eesmärgiga kaitsta võlausaldajaid kahju tekkimise eest. Selliseks kohustuseks on nt juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus äriühingu püsiva maksevõimetuse korral.
Praktikas on siiski tihti üsna keeruline selgeks teha, kas ja millal võiks juhatuse liikmel tekkida isiklik vastutus, mistõttu ei teadvusta paljud juhatuse liikmed endale, et nende tegevus/tegevusetus äriühingu esindajana võib teinekord kaasa tuua ka isikliku vastutuse äriühingu enda või ühingu võlausaldajate eest ja tekkinud kahju hüvitamise juhatuse liikme enda vara arvelt.
Artikli eesmärk on selgitada, milliste tingimuste esinemise korral on juhatuse liikme vastutusele võtmine tõenäoline ning millised tingimused peavad olema täidetud, et äriühingu võlausaldaja ei saaks oma nõuetega pöörduda otse juhatuse liikme poole.
Edasi lugege e-ajakirja Raamatupidamisuudised Pluss novembrinumbrist www.rup.ee/est/pluss (Rubriik: Asjatundja luubi all)
