Nii käsundusleping kui ka tööleping on juriidiliselt võlaõiguslikud kokkulepped, kus üks pool kohustub teise poole heaks midagi tegema. Tööleping on seejuures veel ka sisuliselt käsunduslepingu alaliik, mis on reguleeritud eriseadusega, et kaitsta töö tegijat, kes ei ole väärtuse loomisel oma otsustustes päris vaba. Kõigile võlaõiguslikele suhetele kehtivad eraõiguse üldpõhimõtted, mis on Eestis reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. See seadus määratleb muu hulgas, mis vanusest alates on inimene piiramatu teovõimega ning mis ajani vastutavad tema eest näiteks lapsevanemad ehk noor ise on alles piiratud teovõimega. Piiratud teovõime tähendab muu hulgas piirangut ka tehingu tegemise õigusele ehk iseseisvale lepingu sõlmimisele. Seetõttu peabki alla 18-aastase noore lepingu heaks kiitma lapsevanem või muu tema seaduslik esindaja.
Kui töölepingu puhul on selge, et töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja lojaalsuskohustus töötaja suhtes kätkeb muu hulgas selles, et tööandja on kohustatud töötajat õpetama ja koolitama, siis käsundi täitmisel on eeldused teised.
Võlaõigusseadus eeldab, et käsundi täitja on oma valdkonna professionaal, kes osutab teenust ja täidab lepingut isiklikult ehk on sisuliselt nagu ettevõtja.
Praktikas esineb küll olukordi, kus ka alaealisega on käsunduslepingu sõlmimine võimalik. Näiteks 16-aastane muusik, kes tuleb oma instrumendiga esinema. Miks mitte? Arvata võib, et sellises olukorras ei oskagi teda esinema palganud käsundiandja noort talenti kuidagi suunata ehk tema võimaldab talle ainult aja ja koha, kus esineda, ning maksab raha või ei maksa sedagi, kui nii on kokku lepitud ehk esinemisvõimalus ise ongi juba tasu.
Tasuta teenuse osutamine käsunduslepingu alusel on ka täiesti võimalik. Töösuhete puhul eeldab seadus aga alati tasu maksmist.
Suurem osa tööinspektori külastuse käigus esitatud alaealistega sõlmitud kirjalikest kokkulepetest on sisu poolest täiesti tavalised töölepingud ehk neis on näidatud:
- konkreetsed tööülesanded, sh näiteks ka tööde maht (nt minimaalne marjade kogus, mille päeva jooksul korjama peab);
- kindel töö tegemise aeg;
- tasu tehtud tööde eest.
Asjaolude täpsustamisel on sageli selgunud, et tegelikult on konkreetne inimene, kes õpetab noort, kuidas seda tööd teha, annab talle jooksvalt suuniseid, annab ka töövahendid ja näiteks isikukaitsevahendid (töökindad) ja ka kontrollib, kuidas töö tehtud sai. Selliste tingimuste puhul ei saa kuidagi rääkida käsundi- või töövõtulepingust. Tegemist on kõige klassikalisema töösuhtega ehk töölepinguga. Isegi kui kirjalikult mingit lepingut sõlmitud ei ole.
Suuliste kokkulepete puhul tasub veel lisaks teada, et töölepingu seadus eeldab alati töösuhet, kui tehakse sellist tööd, mille puhul tavaliselt makstakse ka tasu ehk tegemist on esmase eeldusega, millest tööinspektor otsuseid tehes lähtub. Järelevalvemenetluse või väärteomenetluse raames võib tööinspektor lepingu olemust hinnata ja ka ümber hinnata, kui poolte vahel on sõlmitud muu võlaõiguslik kokkulepe.
