Kirjutan, milliseid võimalusi kehtiv õigus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks pakub. Jutt sai pisut keeruline, mis näitab midagi selle kahju hüvitamise regulatsiooni enda kohta.

Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseks on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Üldiselt võib märkida, et selle seadusega ei nähta ette riigi vastutust sugugi kõigi negatiivsete mõjude eest, mille kriminaalasjad kaasa toovad, seda ka alusetu süüdistuse korral. Ka menetleja ebaseadusliku tegevusega kaasneva kahju korral on vastutus piiratud.

Samuti ei ole regulatsiooni disain kasutajasõbralik – miski ei lahene kahju kannatanu jaoks iseenesest. Ka alusetult vanglas ja arestimajas viibitud aja eest makstava päevaselge mittevaralise kahju hüvitis ei ole automaatne – kui õigel ajal ei küsi, jääd üldse ilma.

Kellele kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitatakse? Kes vastutab kahju eest ja millistel tingimustel?

Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist ei saa nõuda mitte ainult kahtlustatavad, süüdistatavad ja süüdi- või õigeksmõistetud, vaid kõik, kes kahju saanud on. Kahju eest vastutab riik.

Kriminaalmenetluses tekkiva kahju hüvitamine sõltub esmalt sellest, milline oli menetluse tulemus. Menetlusaluse isiku jaoks positiivse lõpptulemuse korral (kuid mitte alati) hüvitatakse kahju, kui see tekitati

1) vahistamise või kinnipidamisega,

2) elukohast lahkumise keeluga,

3) ametist kõrvaldamisega,

4) vara aresti või äravõtmisega või

5) ebamõistliku menetlusajaga. See tähendab, et seadus annab võimaluse saada hüvitist muuhulgas ka riigi iseenesest õiguspärase tegevuse – kriminaalmenetluse toimetamise – korral.

Tegelikult tähendab see aga seda, et ka alusetu süüdistamisega tekkiva tüli kompenseerimine on piiratud. Kohtumenetlus hõlmab suuremates kriminaalasjades kümneid kui mitte sadu istungipäevasid, mis toimuvad muidugi tavapärasel tööajal. Osalemine seal on kohustuslik ja oma töö tegemine samaaegselt raske või võimatu. Sissetulek puudub, aga elamisega seotud kulud ei kao samas kuhugi. SKHS aga sellise kahju hüvitamist ette ei näe, kui kriminaalmenetlust on toimetatud seadust rikkumata ja eriti koormavaid abinõusid (nt vahistamine) kohaldatud ei ole.

Kui menetleja rikub süüliselt menetlusreegleid ja põhjustab sellega kahju, vastutab riik ka siis, kui isik mõistetakse süüdi.

Lisaks rakenduvad tavapärased kahju hüvitamise piirangud, sh peab kahju olema kriminaalmenetlusega põhjuslikult seotud. Kui kahju nõudja on aidanud kaasa selle tekkimisele (valeütlused enda vastu, menetluse venitamine tema kaitsja poolt jms), võib see hüvitist vähendada või sellest üldse ilma jätta.

Hüvitamisele kuuluva kahju liigid ja suurus

Hüvitatakse nii varaline kui mittevaraline kahju. Varalise kahju liikide osas loetelu puudub, kuid see hõlmab kindlasti nii kaotatud töötasu kui vara arestiga seoses kaotatud võimalusi (intress, vara kasutusväärtus).

Mittevaraline kahju hüvitatakse vaid piiratud juhtudel, millest peamine on vabaduse võtmine.

Seadus piirab kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitisi järgmiselt, lähtudes Statistikaameti viimati avaldatud kvartali brutokuupalgast (2020 I kvartalis 1404 €):

• varaline kahju: arestitud rahalt intress maksimaalselt 6% aastas. Varalise kahju hüvitise lagi nelja aasta brutokuupalk, praeguse seisuga 67 392 €.
• mittevaraline kahju (kui vabandusest ja eksimuse tunnistamisest ei piisa):
• Vabaduse võtmise korral iga päeva eest brutokuupalk jagatud 30-ga, praegu 46,80 € päevas, ja
• Ebamõistliku menetlusaja korral iga mõistlikku aega ületava aasta eest brutokuupalk (1404€).

Seadus lubab siiski õiglust, juhtumi asjaolusid ja põhjendatud huve arvestades viidatud hüvitist suurendada, kuid ka vähendada.

Kuidas kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamine käib

Kahjuhüvitist tuleb alati eraldi taotleda, kohtueelses menetluses prokuratuurilt, hiljem kohtult. Taotluse (ka osaline) rahuldamata jätmine on edasi kaevatav. Riigilõivu tasuma ei pea.

Kahjunõude esitamist piiravad tähtajad. Kohtueelses menetluses tuleb kahju nõuda kuue kuu jooksul positiivsest lõpplahendist. Kahjunõuetes, mis ei sõltu menetluse tulemusest on tähtajaks kolm aastat kahjust teada saamisest, kuid mitte üle 10 aasta.

Kohtumenetluses tuleb taotlus esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui pole kohtuadvokaat, võib olla raske isegi tabada, millal see hetk saabub. Mõjuval põhjusel (milleks ei ole unustamine või õiguse mittetundmine!) saab taotluse esitada ka hiljem.

Soovitusi eduka kahjunõude esitamiseks

Riik ei ole teinud kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitise nõudmist lihtsaks – endal tuleb olla aktiivne, hüvitist nõuda, täita taotluse kohta kehtivad nõuded ja esitada kahju kinnitavad tõendid. Kriminaaladvokaat saab selle tööga hästi hakkama. Peaasi on anda kaitsjale aegsasti informatsioon, milline kahju on tekkinud. Kahjuga tegelemist ei maksa jätta kohtuistungi vahetusse lähedusse, kuna tõendite kogumine võib aega võtta ja istungi eelselt on fookus süüdistusasja enda sisul.

Kahjunõuetega ei maksa olla ülemäära tagasihoidlik, sest isegi kui taotlus jääb rahuldamata, on riskiks üksnes enda kulud selle esitamisel. Kui kriminaalasi on pika aja jooksul sisustanud kõik päevad, võtnud ära töö tegemise võimaluse ja pööranud kogu elu pea peale, tuleks küsida, kas õigusriigis ikka saab õigeks mõistetavalt isikult selliste mõjutuste talumist nö oma kulu ja kirjadega oodata. Põhiseadus ja seal sätestatud põhiõigused ei ole SKHS-i kehtestamisega kuhugi kadunud.