Trahve määras inspektsioon kokku 1281 isikule 263 000 euro ulatuses ning keskkonnakahju esialgseks kogusummaks arvestati 771 000 eurot.
"Kui elus saaks läbi sanktsioonideta, oleks tore, aga kahjuks pole kõik inimesed selliseks käitumiseks veel valmis, seega jätkame läbimõeldud järelvalvetegevust. Ikka selleks, et ettevõtjad oleks ausas konkurentsis, keskkond oleks puhtam, kala seaduslikku võrku satuks ja lastetoa vajakajäämised tasandatud saaks," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants möödunud aasta järelevalve tulemusi kommenteerides.
2015. aastal pandi toime peaaegu sama palju väärtegusid kui 2012. ja 2013. aastal. Siis algatati vastavalt 1686 ja 1685 menetlust. „2014. aastal oli väärteomenetlusi mõnevõrra rohkem, kuid üldiselt võib öelda, et rikkumiste arv on stabiliseerunud," märkis keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov pressiteate vahendusel.
Kõige rohkem ehk 485 väärteomenetlust alustati seoses kalapüüginõuete rikkumisega, lisaks avastati ja eemaldati veekogudest 1130 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.
„Väga tänuväärne algatus ja abi tuli vabatahtlikelt, kes aitasid inspektoritel juba teist aastat lõhejõgesid valvata. See näitab, et kodanikualgatuse korras on võimalik üsna palju ära teha," ütles Volkov.
Kriminaalasjade arv on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. „Kuna kriminaalmenetluse alustamine on seotud olulise kahju määraga, mis eelmisel aasta tõusis, siis on selgitatav ka inspektsiooni poolt kriminaalasjade alustamise vähenemine," lisas Volkov.
Mullu alustatud 18 kriminaalasjast on kuus seotud metsanõuete ja viis kalapüüginõuete rikkumisega.
Valdkondade lõikes alustati arvukamalt menetlusi veel seoses jäätmenõuete rikkumisega (339 väärteomenetlust), samuti jahi- ja looduskaitseseaduse nõuete rikkumise alusel (vastavalt 271 ja 255 menetlust).
Jäätmevaldkonnast tõi inspektsioon esile vanade rehvidega seotud probleemid, millega tegeldi 2015. aastal ja mis nõuavad täit tähelepanu ka sel aastal.
2015. aasta tõi keskkonnainspektsioonile ka uusi ülesandeid: lisandus laevakütuste kontrollimise kohustus, et tagada uute kütusenõuete rakendumine.
Palju probleeme on puhkajatega, kes kipuvad sõitma kaitsealadel ja veekogude ääres või kes teevad lõket ja telgivad seal, kus seda teha ei tohi. „Meie eesmärk ei ole massiliselt inimesi karistada, inimesed peaksid käituma mõistlikult – vaatama, mida tohib ja mida mitte," lisas Volkov.
