Kõige rohkem vaidlusi tekib Eesti inimestel reeglina tööõiguse teemadel ehk siis töötasu või -lepingute osas. Aga samuti seoses kinnisvara, kaupade, teenuste ostu ja müügiga. Reisimise aktiivsuse taastumisega koroonaeelsele tasemele on ERGO kindlustuse praktikas sagenenud ka reisimisega seotud vaidlused.
Kalveti sõnul pöördub ERGO keskmine klient nende poole abi saamiseks vähemalt ühe korra kahe aasta jooksul. „Kliendid on oma õigustest aina teadlikumad ja julgus õigel hetkel juristilt abi küsida on tõusutrendis,“ lisas ta. „Seejuures õigusabi ei tähenda alati kohtusse pöördumist. Sageli piisab õiguse jalule seadmiseks vaid nõu andmisest ja kliendile tema õiguste selgitamisest. Samuti võtavad enamus ettevõtted juristi pöördumist oluliselt tõsisemalt, kui eraisikute kaebusi.“
Alles hiljuti oli ERGO praktikas olukord, kus murelik reisija avastas bussijaama jõudes, et tema pagasiruumi jäetud kohver oli kaduma läinud. Kuna ei olnud teada, kelle süül pagas kaduma läks, siis pärast politseisse ja bussifirmasse pöördumist, pagasi eest hüvitist saada ei õnnestunud. Täiendava nõude peale oli bussifirma nõus tekkinud kahju küll osaliselt hüvitama, kuid klienti see ei rahuldanud ja ta pöördus otse ERGO juristi poole. Pärast juristi poolt saadetud nõudekirja kanti hüvitis täies ulatuses paari päeva jooksul kliendi kontole.
Samuti piisas juristi pöördumisest olukorras, kus reisiettevõte reisijate puhkusepaketti päeva võrra lühendas ja keeldus kaotatud puhkusepäeva eest klientidele raha tagasi kandmast. Nimelt tõi reisifirma põhjuseks, et hilisema lennu tingisid reisibüroost mittesõltuvad asjaolud ehk vääramatu jõud, kuid kuna lendude muudatus oli tingitud reisibüroo otsusest vahetada koostööpartnerist lennuettevõtet, siis vääramatu jõuga siiski tegemist ei olnud. Kliendid vaidlesid pikalt bürooga, kuid viimane oma otsust ei muutnud ning raha ei tagastanud, mistõttu võeti ühendust juristiga. Juristi nõudekirjale reisibüroo enam vastu ei vaielnud ja hüvitas kõigile reisijatele ühe puhkusepäeva maksumuse.
Jaburatesse olukordadesse on satutud ka lennujaamas, kus eelnevalt ostetud pileti eest nõutakse raha juurde. Kliendid olid maksnud äriklassi lennupiletite eest mitu tuhat eurot, kuid lennujaama jõudes ilmnes, et reisibüroo ei olnud neile äriklassi broneeringut teinud. Äriklassis reisimiseks pidid kliendid tasuma teenuse eest, mille eest tegelikult oldi juba reisibüroole makstud. Kliendid nõudsid reisibüroole makstud summat tagasi, mille peale algul vabandati, kuid hiljem enam kirjadele ei vastatud ja raha ei tagastatud. Kliendid olid reisibüroo tegevuses ääretult pettunud ja pöördusid abi saamiseks õigusabikulude kindlustuse poole. Jurist saatis klientide nimel nõudekirja, nõudes äriklassi eest makstud raha tagastamist ja ka viiviste tasumist, mille peale tagastas reisibüroo nõutud summa ja tasus ka viivise.
Õigusabikulude kindlustus aitab olukordades, kus kliendiga on käitutud ebaõiglaselt ja sellega kaasnevad rahalised kulutused või saamata jäänud hüvitised. Kindlustuskaitse laieneb ka teistele pereliikmetele, juhul, kui nad on lepingusse lisaisikuna lisatud.
