Majandususaldusindeks vähenes teises kvartalis kõigis valdkondades ning langes allapoole oma ajaloolist keskmist. Seega on majanduskonjunktuur Eestis endiselt nõrk ja ettevõtted peavad põhiliseks majandustegevust takistavaks teguriks eelkõige madalat nõudlust. Teise kvartali majanduskasv põhines mõnede üksikute harude kiirel arengul – töötlevas tööstuses toetasid kasvu puidutoodete, elektroonika ja haagiste tootmine ning kinnisvaras oli tehinguaktiivsus kõrge nii elamu- kui ärikinnisvaraga. Teenindussektoris oli tugeva negatiivse mõjuga logistika, kuid info ja side ning siseturism panustasid positiivselt.
Tarbijate kindlustunne oli kerges languses nii esimese kvartali kui ka eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes. Elanike optimism oma majandusliku olukorra edasise paranemise osas on mõnevõrra taandumas ning hirm töötuks jäämise ees on olnud kasvutrendil juba üle aasta. Vaatamata sellele on tarbimisjulgus kasvanud ja jaemüügi käibe kasv ületas palgatulu kasvutempot.
Kaupade eksport pöördus teises kvartalis kergesse langusesse ELi väliskaubandusaktiivsuse tugevnemisele vaatamata. Ekspordi kasvu piirab majanduslanguse süvenemine Venemaal ja ekspordibarjäärid, kuid eksport Rootsi püsis tugev elektroonikakaupade ja mööbli toel. Impordi languse taga oli peamiselt tooraine ning ekspordiks vajalike sisendite madal nõudlus tootmises.
Vaatamata suhteliselt tagasihoidlikule majanduskasvule on maksulaekumiste kasv jätkuvalt kiire tänu maksu- ja tolliameti tegevusele varimajanduse piiramisel.
Rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi septembri keskel pärast korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrea ja teise kvartali detailse SKP selgumist.
