Õiguskaitsevahendeid kasutatakse, kui üks pool on rikkunud ehituslepingut. Tavapäraselt hakatakse neid kasutama, kui ei ole suudetud kohe sõbralikult olukorda lahendada. Sellisel juhul võetakse ette ehituslepingu tingimused ja seaduse ja hakatakse näpuga järge pidama, kes, millal ja kuidas pidi oma kohustusi täitma. Käesolevas artiklis teeme ülevaate, mis eeldused peavad olema täidetud, et tellija saaks õiguskaitsevahendit maksma panna. Kuna tavaliselt kasutatakse õiguskaitsevahendeid töös esinevate puuduste korral, siis keskendume just sellele olukorrale.
Selleks, et tellija saaks õiguskaitsevahendeid kasutada, on kindlad eeldused, mis kõik peavad olema täidetud.
Kohustuse rikkumine ja ehitaja vastutust välistavad asjaolud
Esmane eeldus õiguskaitsevahendite kasutamiseks on asjaolu, et ehitajal oli kohustus ja ta on oma kohustust rikkunud. Kohustus võib tuleneda nii lepingust, seadusest kui ka tavast. Tellija peamine kohustus on üldjuhul raha maksmine ja töö vastuvõtmine. Ehitajal tuleb aga töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt ehituslepingusse märgitud. Muuhulgas peab ehitaja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele või kokkulepitud kvaliteedile.
Kui tellija kasutab õiguskaitsevahendit, võib ehitaja seepeale vaielda vastu, et tal ei olnud sellist kohustust, ta ei ole seda rikkunud või ta ei vastuta selle eest. Seaduses on sätestatud juhud, mil ehitaja ei vastuta töös olevate puuduste eest.
Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 5, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.
