Riigil on õigus ja kohustus esitada kõrgendatud ja kohati piiravaid nõudmisi isikutele, kes töötavad avalikus teenistuses ning riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladel. Sel viisil tagab riik, et tema teenistuses töötavad vaid hea mainega lojaalsed ja õiguskuulekad inimesed.
Nii kehtivadki mitmete ametite puhul eluaegsed keelud, mis ei luba kunagise kuriteo eest süüdi mõistetud isikut tööle või teenistusse võtta. Keelud ei arvesta konkreetset kuritegu ega asjaolu, et karistus on kantud või tegu pandi toime alaealisena, märkis õiguskantsler riigikogule tehtud ettepanekus.
Selliste piirangute ja keeldude mõjualas on kohtunikud, prokurörid, politsei- ja piirivalveametnikud, vanglateenistujad, kohtueksperdid, päästeametnikud ja avalikud teenistujad. „Praegusel kujul ei arvesta piirangud tõsiasjaga, et selle kunagine toimepanek ei pruugi tähendada täna riigile reaalset ohtu,“ leidis õiguskantsler.
Õiguskantsler teatas, et karistusega kaasnevad lisapiirangud peavad igal juhul olema põhjendatud ning kooskõlas põhiseadusliku õigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. „Norm ei saa olla põhiseadusega kooskõlas, kui tema kohaldamisalasse jääb üksainuski juhtum, mil normi kohaldamisega kaasneks põhiõiguste rikkumine.“