Seda juhtumil, mil mahekaera tootjad olid müünud kokkuostjale mittenõuetekohast kaera, mis tekitas kahju ka ostja omandile, kui mittenõuetekohane kaer segati ostja viljapunkrites olnud kvaliteetse kaera hulka.
Lahendi kohaselt on VÕS § 115 lg 1 esimeses alternatiivis silmas peetud kahju, mis on võlausaldajale kahju hüvitamise nõude esitamise hetkeks lõplikult tekkinud ja mida rikkumise heastamisega (nt parandamise või asendamisega) kõrvaldada ei saa. Ning seetõttu ei ole vaja anda ka täiendavat tähtaega ega esitada täitmisnõuet.
VÕS § 115 lg 1 teises alternatiivis on silmas peetud kahju, mille tekkimise oleks saanud täiendava tähtaja jooksul rikkumise heastamisega ära hoida.
Samuti selgitas kolleegium, kuidas sellist kahesugust kahju konkreetsel juhul kindlaks teha –
a) lepingutingimustele vastava mahekaera harilikku väärtust tuleb võrrelda tavakaera hariliku väärtusega lepingu sõlmimise hetkel ja
b) omandikahju ulatus määrata selliselt, et ostja punkris olnud mahekaera harilikust väärtusest tuleb lahutada väärtus, mis kaeral oli pärast seda, kui see segunes glüfosaadiga saastunud kaeraga.
Kolleegium leidis, et kokkulepitud kvaliteediga vilja tarnimise kohustuse eesmärk võib olla ostja kaitsmine ka sellise kahju eest, mis tekib siis, kui müüja tarnitud ebakvaliteetne mahekaer rikub ostja juures hoiustamise käigus kvaliteetse mahekaera (VÕS § 127 lg 2). Kolleegium viitas siiski ka asjaoludele, millal selline kahju ei peaks kuuluma täies ulatuses hüvitamisele.
Otsuse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
