Nagu sai juba nimetatud, võib rent olla kapitali- või kasutusrent.

Raamatupidamise Toimkonna juhendis (RTJ) 9 liigitatakse rent kapitalirendiks, kui kõik omandiga seonduvad olulised riskid ja hüved lähevad sisuliselt üle rentnikule; sealjuures juriidiline õigus omandile võib, aga ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Kasutusrendiks on aga rent, mis ei ole kapitalirent.

Kapitalirendi näitena võib tuua spetsiaalsete seadmete renti, nt tõstukite, lintkonveierite, mahutite rent. Kasutusrendi alla kuulub tihtipeale (kuid mitte alati) sõiduautode rent.

Mida tuleb rendi klassifitseerimisel silmas pidada?

Esiteks, omandiõiguse üleminek. Kui pärast lepingutähtaja möödumist läheb renditud vara omandiõigus üle rentnikule, on tegemist kapitalirendiga.

Teiseks, tuleb tähele panna, kas rentnikul on õigus (optsioon) osta vara välja hinnaga, mis on selle vara õiglasest väärtusest optsiooni realiseerimise hetkel oluliselt madalam. Samuti seda, kas oli juba rendilepingu jõustumise hetkel teada, et rentnik kasutab suurema tõenäosusega oma väljaostu õigust. Kui vastus on positiivne, viitab see kapitalirendile.

Kolmandaks kriteeriumiks, mille järgi saab hinnata, mis liiki rendiga on tegemist, on asjaolu, et kapitalirendi puhul katab liisingulepingu periood enamiku (üle 75%) renditava vara majanduslikust elueast, isegi juhul, kui omandiõiguse üleminekut ei toimu.

Neljandaks, tuleb kindlaks teha, kas liisingulepingu sõlmimise hetkel on rendimaksete jooksev väärtus praktiliselt võrdne (üle 90%) renditud vara õiglase väärtusega. Kui rendimaksete summa katab suurema osa vara õiglasest väärtusest, on tegemist kapitalirendiga.

Viiendaks, renditava vara iseloom. Kui vara on nii spetsiifiline, et seda saab ilma olulise muutmiseta kasutada vaid antud rentnik, mistõttu on tõenäoline liisingulepingu pikendamine nii, et see katab renditava vara suurema osa majanduslikust elueast, siis on tegemist kapitalirendiga.
Kui vähemalt üks nendest viiest loetletud kriteeriumitest viitab kapitalirendile, on enamikul juhtudel tegemist kapitalirendiga.

Miks on tähtis õigeaegselt määrata õige rendiliik?

Kõigepealt puudutab see erinevusi rendilepingute kajastamisel. Näiteks, rentniku raamatupidamises kajastatakse kapitalirendi puhul renditehingu alusel üle antud vara bilansi aktivas, lühi- ja pikaajalised kohustused bilansi passivas ning kapitalirendi protsendid finantskuludes.
Kasutusrendi puhul kajastatakse kõik kulud (sealhulgas ka nn protsendid) jooksva perioodi haldus- või tootmiskuludes (mitte finantskuludes). Finantskohustusi ja vara kasutusrendi puhul ei teki.

Andmete avaldamine aastaaruandes

Eri rendilepingute puhul on erinevad ka andmete aastaaruandes avaldamise nõuded.

Kapitalirendi puhul peavad nii rendileandjad kui ka rentnikud avaldama kapitalirendi nõuete ning kohustuste kohta järgmise info:
а) summad;
b) maksetähtajad;
c) intressimäärad;
d) esialgne valuuta;
e) teised olulised tingimused (nt lepingu pikendamise tingimused, kaasnevad piirangud).
Lisaks peavad rentnikud näitama kapitalirendi alusel renditud vara jääkväärtust.

Kasutusrendi puhul tuleb rendileandjatel ja rentnikel avaldada aastaaruandes järgmised andmed:
a) jooksva perioodi kasutusrendi tulu (kulu);
b) tulevaste perioodide kasutusrendi katkestamatute lepingute tulu (kulu);
c) teised olulised tingimused (nt potentsiaalsete rendimaksete olemasolu, lepingu pikendamise või vara väljaostu tingimused).

Oluline on pöörata tähelepanu asjaolule, et andmete avaldamine tulevaste perioodide tulu (kulu) kohta puudutab ainult kasutusrendi katkestamatuid lepinguid – see tähendab rendilepinguid, mida saab katkestada ainult siis, kui leiab aset mingi enneolematu ja vähetõenäoline sündmus, ning rendileandja loal, kui rentnik sõlmib sama rendileandjaga uue lepingu sama või sarnase väärtusega vara peale või siis juhul, kui rentnik maksab rendileandjale nii suure täiendava summa, et lepingu jõustumisel on selle katkestamine vähetõenäoline. Teistel juhtudel on tegemist katkestatava kasutusrendiga.

Olesja Timofejeva,
auditi konsultant
Donoway Assurance
Member Crowe Horwath International