Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu kolmandal lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Riigieelarve vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja vastu 29 riigikogu liiget.
Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad järgmisel aastal tulud 900 miljonit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 600 miljonit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.
Seaduse kohaselt kujuneb järgmise aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust
Sõjalised kaitsekulutused moodustavad 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Investeeringud on suunatud kaitsetööstusse, infotehnoloogia arengusse, Rail Balticu rajamisse, teedeehitusse, hoonete renoveerimise toetustesse, taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisse ning kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimisse.
Eelarves on ette nähtud keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste suurenemine ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamine. Seaduse kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKT-st. Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKT-st, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.
Kolmandaks lugemiseks laekusid Keskerakonna fraktsiooni 16 muudatusettepanekut ja Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mis olid analoogsed teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega. Rahanduskomisjon ei toetanud neid muudatusettepanekuid, mistõttu neid kolmapäeval Riigikogu täiskogu hääletusele ei pandud.
