Samuti selgitab Riigikohus lahendis, kuidas toimub võlgniku kohta informatsiooni avaldamine internetis.
Tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 66 ja 67 loetakse omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga liitunuks põhimõtteliselt kõik jäätmeveo piirkonnas elavad isikud. Nende vabastamine korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest on erandlik ja saab põhineda seadusest tuleneval alusel, selgub kohtu teatest.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul on jäätmevaldaja ja vedaja vahel lepingusarnane seadusjärgne vahesuhe. Seadus ei näe aga ette, et lepingu mittesõlminud jäätmevaldaja ja vedaja vahelises suhtes kohalduks vedaja ja teiste jäätmevaldajate vahel sõlmitud veolepingutele kohalduvad lepingutingimused, eelkõige vedaja tüüptingimused.
Kõige problemaatilisem on kolleegiumi hinnangul lepingu mittesõlminud, kuid korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmeveo eest tasu suuruse, tasu maksmise tingimuste ja veetavate jäätmete koguse kindlakstegemise kord. Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmevedajaga lepingut jäätmete veoks, ei saa talle kehtida jäätmevedaja lepinguline hinnakiri. Tasu suurus peab tulenema õigusaktidest.
Tsiviilkolleegium leiab konkreetset kohtuasja arutades muuhulgas, et seadus lubab võlausaldajal avalikustada kolmandale isikule andmeid oma võlgnike kohta ja kolmandad isikud võivad andmed omakorda ka internetis avaldada tingimusel, et järgitud on isikuandmekaitse seaduse sätteid ega ole avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid. See tähendab, et ka tõeste andmete avalikustamine allub kindlatele nõuetele ja nende rikkumisel võib avalikustamine olla õigusvastane. Samuti märgib kolleegium, et andmete avalikustamiseks kasutatud veebilehe kuuluvus ei ole õigusvastasuse hindamisel määrav, oluline on see, kas, kuidas ja millises ulatuses on võlausaldaja andmete avaldamist ajendanud.
