Riigikohus tunnistas oma neljapäevase otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse osa, milles tsiviilasjas hinnaga üle 639 116 euro tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu kolm protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot, kirjutab BNS.
Danske Bank A/S Eesti filiaal esitas 2010. aasta jaanuaris Harju maakohtusse hagi OÜ Boat Residence ja OÜ Haltransa vastu 260,2 miljoni kroonise nõude tunnustamiseks OÜ Fransertali pankrotimenetluses. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 000 krooni ehk 53 686 eurot.
Kuna Harju maakohus rahuldas hagi, esitasid Boat Reisedence ja Haltransa mullu juunis maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule ja pidid selleks tasuma riigilõivu 53 686 eurot.
Tänavu märtsis esitasid ettevõtted kohtule taotluse apellatsioonikaebuselt riigilõiv uuesti määrata ja taotluse tagastada apellatsioonikaebuselt enam tasutud riigilõiv, sest ringkonnakohus kohustas novembril menetlusabi taotluse lahendamisel ettevõtteid tasuma riigilõivu Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsusega põhiseadusega vastolus olevaks tunnistatud määras. Tegelikult tuleb riigilõivu tasuda 19 173 eurot ja ettevõtted taotlesid mais esitatud hagis 34 512 euro tagastamist.
Ringkonnakohus jättis 25. mai otsusega ettevõtete apellatsioonkaebuse küll rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, kuid leidis, et riigilõivuseaduse osa, mille järgi tuleb üle 639 116 euroselt apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu kolm protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 95 867 eurot, tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata. Põhiseaduspärane riigilõiv on 19 173 eurot.
Ringkonnakohus edastas otsuse selle punkti põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks riigikohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et praeguses menetluses ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks otsustama teisiti ja tunnistas vastava riigilõivu põhiseadusega vastuolus olevaks.
