Kuna riigikohus riigiprokurör Marek Vahingu kassatsioonkaebust ei aruta, siis jõustus Tartu ringkonnakohtu veebruaris langetatud otsus, millega jäi varasem Tartu maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus muutmata.
Süüdistuse järgi esitas Tartu Milli ostujuht Dulub tööandja raamatupidajatele tasumiseks võltsitud viljaostu-arveid, millel olid vilja müüjatena märgitud ebaõiged isikud.
Raamatupidajad, kes arvete võltsitusest ei teadnud, kajastasid neid arveid maksuhaldurile esitatud Tartu Milli käibedeklaratsioonides. Selle tulemusena vähenes Tartu Milli käibemaksukohustus riigi ees. Samas ei saanud Tartu Mill sellest kasu, kuna Dulubi korraldamisel maksti riigil saamata jäänud käibemaksu-osa Tartu Millile vilja müünud ja arveid väljastanud vahendajatele.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Dulub ei esitanud arveid raamatupidajatele mitte selleks, et vähendada Tartu Milli maksukohustust, vaid selleks, et teenida isiklikku kasu.
Nimelt maksid vilja vahendajad Tartu Milli juhtkonna teadmata Dulubile tasu selle eest, et ta ostaks süüdistuses märgitud arvete alusel nendelt Tartu Millile vilja. Seaduse järgi on maksuhaldurile valeandmete esitamine kuritegu üksnes juhul, kui seda tehakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
Kuna Dulub ei tegutsenud tööandja maksukohustuse vähendamiseks, vaid isiklikust saamahimust, ei täitnud ta maksukuriteo koosseisu. Süüdistust pistise või altkäemaksu võtmises prokuratuur Dulubile aga ei esitanud.
Dulubi õigeksmõistmine maksukuriteos tingis ka Tartu Milli ja Saare õigeksmõistmise.
Ringkonnakohus ei andnud lõplikku hinnangut sellele, kas Tartu Milli käibedeklaratsioonides esitatud andmed olid valed ja kas Tartu Mill peab riigile laekumata maksusumma hüvitama. Vaidlus selle üle jätkub käimasolevas halduskohtumenetluses.
Ringkonnakohus selgitas muuhulgas hiljutisele riigikohtu praktikale tuginedes ka kuritegeliku ühenduse tunnuseid. Sellel peab tervikuna olema mingi ülimuslikum ühine huvi ja eesmärk, mis ületab konkreetse üksikkuriteo või kuritegude toimepanemist.
Kuritegelik ühendus peab olema selline, et ühenduse eksistents iseenesest kujutaks endast märkimisväärset ohtu avalikule julgeolekule.
See on nii näiteks juhul, kui ühendus kasutab oma eesmärkide vahetuks saavutamiseks või seda toetavaks tegevuseks vägivalda või teisi hirmutavaid meetmeid, ostab ära riigiametnikke, mõjutab või üritab mõjutada poliitikat, meediat, avalikku haldust või majandust, on saavutanud või üritab saavutada turgu valitsevat või vähemalt olulist positsiooni mingil (kriminaalsel) tegevusalal.
Antud kriminaalasjas süüdistati Dulubi ja Saart kuulumises teravilja vahendamise ja käibemaksupettusega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Ringkonnakohus leidis, et ühendus, millesse Dulub ja Saar väidetavalt kuulusid, ei olnud kuritegelik ühendus.
Süüdistuses kirjeldatud kujul ei olnud süüdistuses märgitud inimeste koostöö kuritegelikule ühendusele omase kvaliteediga. Väidetavas kuritegelikus ühenduses puudusid reeglid või käitumiskoodeks, samuti väljakujunenud kindel struktuur ja selgepiiriline hierarhia.
Pole andmeid, et inimesed pannuksid tegusid toime teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ja toimetavad viimase huvides ning selle eesmärke silmas pidades.
Süüdistuses nimetatud inimesed olid omavahel vaid lõdvalt seotud ja nad ei moodustanud ühendust, millel olnuks n-ö iseseisev tahe.
Ringkonnakohus leidis sedagi, et isegi juhul, kui kuritegeliku ühenduse olemasolu oleks võimalik jaatada, ei saaks Dulubi lugeda selle ühenduse liikmeks, vaid üksnes koostööpartneriks.
Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium juhtis tähelepanu ka sellele, et prokuratuuri koostatud süüdistuses on olulisi puudusi ja see ei vasta täiel määral selguse ja täpsuse nõudele.
