Olulise muudatusega sätestatakse eelnõuga haldusmenetluse võimalus tollis tõkestatud kauba osas intellektuaalomandi rikkumise otsustamiseks väikeste kaubapartiide puhul. Enamasti on siin tegemist võltsitud kaubaga, teatas rahandusministeerium.
Tollil on õigus võltsingukahtlusega kaup tollis kinni pidada ja omavaheline vaidlus kauba saaja ning intellektuaalse omandi õiguste kaitsja vahel lahendatakse tollis. Ära jääb kohtusse pöördumise vajadus, sest lõpliku otsuse teeb toll, kas kaup konfiskeerida või mitte.
Kehtiva tolliseaduse järgi võib inimesel olla keeruline aru saada, millal tuleb esitada reisija deklaratsioon ja millal tollideklaratsioon. Eelnõuga lihtsustatakse füüsilise isiku tolliformaalsusi ja laiendatakse võimalusi, mil võib esitada reisija deklaratsiooni. Edaspidi võib füüsiline isik alati, kui kaup ei ole kaubanduslikku laadi, esitada reisija deklaratsiooni, sest selle esitamine on tema jaoks lihtsam.
Kui kaup on kaubanduslikku laadi, siis on inimesel kaks võimalust. Kui kaup ületab kas 1000 eurot või 1000 kilogrammi, siis tuleb esitada tollideklaratsioon ja kui jääb alla piirmäärade, siis võib esitada reisija deklaratsiooni. See tähendab, et kui näiteks varem pidi endale imporditava auto kohta esitama tollideklaratsiooni, siis edaspidi saab hakkama reisija deklaratsiooniga.
Tollilao, tolliterminali, hoiukoha pidamise ja vabatsoonis tegutsemise luba reguleerivad eeskirjad ühtlustatakse, loa taotlemise nõuetest jäetakse välja ebavajalikud andmed, samas täpsustades väljastatud loa sisu ja tingimusi.
Lisaks on eelnõus kirjas kooskõlas TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooniga TIR-märkmike kasutamiseks loa andmise ja loa kehtetuks tunnistamise kord. See tagab ettevõtjatele õigusselguse süsteemiga liitumisel ja võimaluse enda kohta tehtud otsuseid vaidlustada. TIR- märkmik on tollidokument, mis hõlbustab tolliprotseduure lepinguga ühinenud riikide piiride ületamisel.
