Meeldetuletuseks: eelotsuse küsimusest ja küsimisest
Euroopa Liidu liikmesriikide kohtud peavad aeg-ajalt küsima eelotsust. Nimelt juhul kui olemasoleva Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika põhjalt ei ole piisavalt teavet, et ise otsustada liidu õiguse tõlgenduse üle. See tähendab seda, et riigisisestel kohtutel ei ole õigust ise Euroopa Liidu õigust tõlgendada ning kui norm või praktika on segane, siis tuleb tõlgenduse saamiseks pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole.
Eesti Riigikohtu veebilehe andmetel on Eesti kohtud Euroopa Liitu kuulumise jooksul küsinud eelotsust kokku 26 korda. Seega ei küsi Eesti kohtud Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel nõu kuigi tihti. Vastandina näiteks Saksamaa ja Itaalia küsivad keskmiselt igal aastal eelotsust 40 korda.
Pahatahtliku vahendaja vastutus internetis
Vaidlus, mis tõi kaasa Euroopa Liidu kohtusse pöördumise, puudutab olukorda, kus maailmakuulsaid kaubamärke esindav organisatsioon on pöördud kahjunõudega Eestis resideeruva isiku vastu. See isik on seostatav sadade veebilehekülgedega, millel müüakse või müüdi võltskaupu sellistelt kaubamärkidelt nagu Pandora, Puma, Burberry, Parajumpers, Timberland jpt.
Eesti kohus küsis Euroopa Kohtult järgi selle, kas ja millal võib isikule kaasneda vastutus selle eest, kui ta võimaldab toimida võltskaupu müüvatel veebilehtedel. Seda olukorras, kui isik pakub teadlikult anonümiseerimise teenust, võimaldades võltskaubamüüjatel registreerida kaubamärgiõigusi rikkuvaid domeene. Küsimus on seega justnimelt tehnilise toe pakkuja teadlikkuses.
Euroopa Kohus argumenteeris, et kui isik osutab IP-aadresside rentimise ja registreerimise teenust, mis võimaldab tema klientidel domeeninimesid ja veebisaite kasutada anonüümselt, ja see isik on teadlik, et tema teenust kasutatakse seadusi rikkuvaks tegevuseks, siis sellel isikul on aktiivne roll. Sellega aga kaasneb ka vastutus.
Internetti puudutava eelotsuse olulisus
Arvestades, et internetis toime pandud rikkumiste osas on endiselt palju lahtisi küsimusi nii Eestis kui kogu maailmas, on Eesti kohtu pöördumine suurema selguse saamiseks Euroopa Liidu Kohtu poole igati tervitatav.
Euroopa Kohus ei saa kunagi teha lõpliku sisulist otsust Euroopa Liidu liikmesriigi ehk antud juhul Eesti eest. Küll aga on Euroopa Kohus andnud esmakordselt selged juhised, et vastutavaks saab olla ka isik, kes pelgalt tehnilist tuge pakkudes aitab teadlikult võltskaubandusel internetis vohada. Seda, kas see on olukord ka vaidlusaluses kaasuses, otsustab Eesti kohus.
