1. juulist 2014 kehtima hakanud muudatustega ehitusseaduses (edaspidi EHS) on ümber sõnastatud vastutava spetsialisti roll ja vastutuse ulatus.

Vastutav spetsialist kui käske jagav töötaja?

Enne 1. juulit 2014 oli vastutava spetsialisti ülesandeks nõustada ettevõtjat. Nõustamine tähendas sisuliselt seda, et vastutav spetsialist võis olla vaid isik, kes paberile allkirju andis ja vastavalt vajadusele ettevõtja kutse peale kohale tuli. Sellest tulenevalt oli vastutava spetsialisti roll sedavõrd formaalne, et majandustegevuse registri (MTRi) registreeringu alusel koostööpartneri valinud tellija võis kvaliteetse teenuse asemel korralikult „ämbrisse astuda“.

Sellel suvel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ning korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse raames vastu võetud EHS’i muudatused näevad aga ette, et vastutav spetsialist teostab, kontrollib või juhib vastava tegevusala töid, esitab ettevõtja nimel tehnilisi seisukohti, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ja vastutab selle töö eest ning tagab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise.

Seadusandja eesmärk oli sundida vastutavaid spetsialiste rohkem käsi külge lööma ja asja juures kontrolli haarama. Uus regulatsioon toimibki, aga ainult siis, kui vastutav spetsialist on ettevõtte juhatuse liige – talle kohaldub ka äriseadustikust tulenev juhatuse liikme vastutus ning ta on õigustatud ettevõtte nimel tegema lepingupartneritele tahteavaldusi.

Paraku tekib konflikt olukorras, kus vastutav spetsialist on ettevõtte palgal olev töötaja. Kuidas peaks tema ettevõtte nimel andma tehnilisi seisukohti, korraldama ressursside jagamist ja teiste, temale ettevõttes mitte-alluvate, isikute tööd?

Juriidilise isiku käsuliin on tavaliselt selline, et juhatuse liikme volituseta ei oma ükski töötaja õigusi teha ettevõtte nimel tahteavaldusi. Kehtiva EHS’i järgi peaks aga vastutav spetsialist tegutsema oma tööandjast sõltumatult, kuna tema ülesandeks on tagada siiski EHS’st tulenevate nõuete järgimine objektil.

Oletagem, et ehitusobjektil tekib praak ning ehitusettevõte otsustab seda varjata tellija eest. Vastutava spetsialisti EHS’st tulenev kohustus on seda praaki mitte läbi lubada ning anda vastavaid käsklusi olukorra normidega vastavusse viimiseks. Kui ta seda ei tee põhjusel, et järgib oma tööandja juhiseid, rikub ta EHS’i ning riskib vastutuse ja oma mainega. Kui vastutav spetsialist antud olukorras aga tööandjale truuks ei jää, riskib ta oma töökohaga ning pealegi võib ettevõtja tugineda sellele, et spetsialist ei ole volitatud ettevõtja nimel avaldusi tegema.

Kas vastutav spetsialist ka vastutab?

Kas uue regulatsiooni tõttu on kahjunõudeid võimalik nüüd suunata ka vastutava spetsialisti vastu isiklikult? EHS § 47 lg 1 p 2 tundub sellist vastutust toetavat, sätestades, et vastutav spetsialist vastutab ka teiste töö eest.

Kas aga tellija võib siis esitada nõude otse vastutava spetsialisti vastu? Juhul, kui vastutav spetsialist on vaid ettevõtte töötaja, ei ole ta tellija lepingupartneriks ning lepingu alusel tellija vastutava spetsialisti vastu nõudeid esitada ei saa. Tellija saab oma nõuded esitada ettevõtte vastu, kellega tal leping sõlmitud oli ning ettevõtte omakorda võib regressinõude esitada vastutavale spetsialistile, kui tema tahtlus kahju tekitada saab tõendatud. Vastutava spetsialisti kui töötaja vastutus on aga töölepinguseadusega piiratud.

Lepinguvälist deliktilist kahju tellija vastutavalt spetsialistilt nõuda ei saa ka mitte 1. juulist 2014 kehtima hakanud uuenduste abil. Seda seetõttu, et puudused ehitise juures tulenevad lepingulise kohustuse rikkumisest (nt töö ei vasta kokkulepitud nõuetele) ning kõik nõuded tuleb tellijal esitada lepingu alusel oma lepingupartnerile.

Mõnikord eksitakse, arvates, et tellijale annab õiguse vastutavalt spetsialistilt kahju nõuda võlaõigusseaduse §-s 1048 sätestatud asjatundja vastutus. Selle järgi loetakse teisele isikule ebaõige arvamuse või teabe andnud asjatundja käitumine õigusvastaseks. Ometi ei saa tellija vastutavalt spetsialistilt kui asjatundjalt sel alusel lepinguvälist kahju nõuda, kuna isegi kui spetsialist on nõustanud ehitusettevõtet ja tellija loeb ennast VÕS § 1048¹ järgi õigustatud isikuks, on töö tellija ja tööd teostava ettevõtte huvid samasuunalised ning tellija peab seega oma nõudeid esitama ikkagi lepingu alusel ettevõtte vastu.

Vastutava spetsialisti isiklik vastutus võiks teoreetiliselt tulla kõne alla, kui tekib lepinguväline kahjujuhtum – deliktiline vastutus. Näiteks, variseb hoone kokku ning kahjunõudeid esitavad selles õnnetuses kannatada saanud isikud aga hoone püstitanud ehitusettevõte on selleks hetkeks lakanud eksisteerimast. Sellisel juhul tuleb tuvastada vastutava spetsialisti süü praagi tekkimisel. Vastutav spetsialist, kes näeb viga, kuid juhindub oma tööandja keelust sellest teada anda, võib vähemalt osaliselt jääda vastutavaks kolmandatele isikutele tekkinud kahju eest. Deliktilise vastutuse osas ei ole aga tänane regulatsioon uudne, samad alused kehtisid ka enne 1. juulit 2014.

Kuidas siis uus roll toimima panna?

Mida siis teha, et vastutav spetsialist saaks oma n-ö avalikku ülesannet täita ja asjatundlikku tööd teha ilma selleta, et ettevõtte juhatus tema tegevust piiraks?

Ühest vastust siin ei ole. Ettevõttel endal on lihtsam vastutavat spetsialisti vastutama panna, kui nende vahelist õigussuhet reguleerib töölepingu asemel käsundusleping.

Käsunduslepingu puhul ei ole vastupidiselt töölepingule vastutuse piirangut ning käsundisaajana oleks spetsialistil ka tunduvalt vabamad käed tegutsemiseks. Käsundussuhteid on lihtsam luua kui vastutav spetsialist on registreeritud kas FIEna või tegutseb oma äriühingu alt.  Kõigi vastutavate spetsialistide jaoks eraldi juriidiliste kehade loomine on aga ilmselgelt ebamõistlik. Niisama füüsiliste isikutena ettevõtte palgal töötavate vastutavate spetsialistide töölepingute käsunduslepinguteks ümber vormistamisel on risk, et  töö püsiva iseloomu ja alluvussuhtele omaste tingimuste tõttu kvalifitseeruvad need valdavas osas ikkagi töölepinguteks.

Võib-olla oleks olnud siin koht seadusandjal EHSis välja tuua see, et vastutav spetsialist töötab ettevõttes sõltumatus käsundussuhtes, nii nagu see on reguleeritud advokaatide puhul seaduse tasandil.

Igal juhul on täna EHS’i vastutava spetsialisti rolli sisse kirjutatud konflikt. Uus regulatsioon tegelikkuses suuremat vastutust ja laiemaid õigusi kaasa ei too ning täna rahuldavat lahendust ei paku.

Liisa Linna,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Hedman Partners

¹ VÕS § 1048 kohaselt on õigustatud isikuks mitte see isik, kellele asjatundja on oma (puudliku) arvamuse andnud, vaid keegi teine, kellele arvamus ei olnud suunatud, kuid kes seda kasutab ning seda uskudes otsuseid vastu võtab, mis talle kahju tekitavad. Juhul, kui aga see teine isik on samas paadis isikuga, kes asjatundja arvamuse küsis – kellele see algselt oli suunatud (nii nagu on samas paadis tellija ja ehitusettevõte), siis ei saa tellijat lugeda teiseks isikuks.