Kuigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni ning komisjonide koosseisu otsustamisel tuleb arvestada volikokku pääsenud jõudude proportsiooni, on suuremates Ida-Virumaa linnades seaduse nõudeid pärast tänavusi valimisi eiratud. Nii ei saanud Kohtla-Järvel opositsioon revisjonikomisjonis ühtegi kohta, kuigi volikogus on neil viiendik kohtadest. Ka Narvas on volikogu opositsiooni komisjonidest tõrjunud, mistõttu üks volikogu liige on pöördunud oma õiguste kaitseks halduskohtusse, ning Sillamäel on volikogu opositsioon seisukohal, et komisjonide koostamisel on rikutud seadust.
"Seda probleemi ei esine mitte ainult Ida-Virumaal, vaid kogu Eestis. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse uus säte ütleb, et komisjonide koostamisel peaks arvestama jõudude osakaalu volikogus, kuid ühtegi sunnimehhanismi seal ei ole," rääkis teisipäeval Ida-Virumaad külastanud õiguskantsler Ülle Madise Põhjarannikule.
Tema sõnul on täpset proportsionaalsust siiski keeruline tagada, sest komisjonidesse lubab seadus võtta ka liikmeid väljastpoolt volikogu. "Aga pole õige ka see, et seaduses üldse mingit sunnimehhanismi pole. Me kavatseme teha seadusandjale ettepaneku anda seadusega võimalus vaidlustada halduskohtus protseduuri rikkumist. Ma arvan, et see asi ei lähe arvukate kohtuvaidlusteni, sest kui sunnimehhanism on olemas, siis inimesed neid vaidlusi ei taha ja volikogus hakatakse mõistlikult kokku leppima. Muidu ei ole sel seaduse normil sisulist mõtet, kui selle täitmist ei saa kontrollida," arvustas ta praegust regulatsiooni.
Kuigi Narva volikogu liige Ants Kutti on Narva volikogu asjakohase otsuse halduskohtus vaidlustanud, pole õiguskantsleri sõnul seni sedalaadi kaebusi menetlusse võetud. Senine praktika näitab, et selliseid kaebusi käsitletakse volikogusisese töökorralduse küsimusena.
"Eks nõue volikogu liikmele, et "pead tahtma", on natuke absurdne. Aga põhimõte, et volikogu komisjon tuleb koostada tasakaalustatuse printsiibil, on teostatav ja see on valijate kaitsmiseks. See on kogu meie valimissüsteemi mõte, et esindatud on ka need, kes ei saanud enamust. Loomulikult, demokraatliku otsustusmehhanismi iga viimast aspekti ei tohi ega saa seadusega reguleerida − see ei toimi, sest elu on nii kirju," rääkis Madise.
