"Õhu kvaliteet halveneb külmal ajal just tiheasustusega piirkondades, sest kütmisel paiskub õhku tervisele ohtlikke peenosakesi ja muid saasteaineid. Välisõhuseire andmetele tuginedes on välja selgitatud piirkonnad, kus peenosakesi on kütteperioodil õhus lubatust rohkem ning nende piirkondade inimestel avanebki võimalus oma küttekolle riigi toel uuega asendada," ütles EAS-i ja KredExi ühendasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu.
Toetust saab taotleda linnades, kus selle arvatav mõju õhukvaliteedile ning inimeste tervisele on kõige suurem. Linnad on välja valitud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringu põhjal.
Sõltuvalt piirkonnast on toetuse määr kas 50 või 70 protsenti. 70-protsendiline toetusmäär on kütteseadme uuendamiseks Ida-Virumaal Jõhvis, Kiviõlis ja Sillamäel, Jõgevamaal Jõgeval ja Põltsamaal, Valgamaal Valgas, Otepääl ja Tõrvas.
50-protsendiline toetusmäär on Tallinnas Pirital, Nõmmel, Kesklinnas, Kristiines ja Põhja-Tallinnas ning teistest linnadest Tartus, Viljandis, Rakveres, Kuressaares, Keilas, Võrus, Türil, Sauel, Paides, Tapal, Kärdlas, Elvas, Haapsalus, Karksi-Nuial, Kilingi-Nõmmel ja Pärnus.
Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus. Samuti peab ehitisregistris peamiseks kasutusotstarbeks olema määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, aga ka ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.
Taotlusi saavad esitada füüsilised isikud e-toetuse keskkonna kaudu kuni eelarve täitumiseni. Suurim toetuse summa on 10 000 eurot, seega saab 18,5 miljoni euro suuruse eelarvega meetmest toetada vähemalt 1850 elamu kütteseadme uuendamist.
