„Paraku kestab sõda Ukrainas jätkuvalt ning ukrainlased peavad senini oma kodudest põgenema, vajades teiste riikide abi mujal eluga hakkama saamiseks,“ nentis riigihalduse minister Riina Solman.
„Eesti eesotsas meie kohalike omavalitsustega on juba näidanud ülesse soojust ja abivalmidust Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel ja aitamisel. Riik peab olema linnadele ja valdadele jätkuvalt toeks, katmaks nende vältimatud kulud, mis neil on kaasnenud sõjapõgenike aitamisega. Seetõttu pikendasime ka vastavate hüvitiste taotlemise tähtaega.“
Kokku eraldab riik Ukraina sõjapõgenike vältimatu aitamisega seotud kulude hüvitamiseks 3,3 miljonit, millest on juba toetusi antud üle 2 miljoni eest.
Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise ja vältimatu abi pakkumisega seotud kulud hüvitab riik omavalitsustele kolmes osas. Esmalt maksti omavalitsustele toetust kevadel, seejärel sügisel ning nüüd veel ka aasta lõpus.
Hüvitist makstakse vastavalt omavalitsuste esitatud tegelikele kuluandmetele. Toetust makstakse põgenike majutuse, toitlustamise, esmatarbeesemete, hädapärasteks toiminguteks vajaliku transpordi ja esmase nõustamise eest. Kulude hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses.
Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.
