"Maakondade lõikes on kõige kehvemas olukorras Ida-Virumaa kortermajad, pärast taasiseseisvumist on seal renoveeritud üksikud hooned ja ehitatud üksikud uued kortermajad," vahendas keskfraktsioon Toomi sõnu. "Olen seal toimuvaga päris hästi kursis ja tean, et paljud amortiseerunud hooned on pooltühjad ja suurema osa allesjäänud elanikkonnast moodustavad eakad. Esiteks on Ida-Virumaa elanikel äärmiselt keeruline leida renoveerimiseks omaosalust, sest tööpuudus on seal kõige kõrgem ja inimeste sissetulek üks väiksemaid. Teiseks vajavad nad asjaajamisel, nagu näiteks taotluste esitamine ja pangalaenu võtmine, riigipoolset tuge. Nendele küsimustele ei ole paraku tähelepanu pööratud."
Ambitsioonika kava eesmärk on Eestis renoveerida 14 000 kortermaja, kuid seni on jõutud kaasajastada vaid circa 3000 hoonet. Kui jätkata praeguses tempos ehk teha korda 200 hoonet aastas, siis kulub selleks 70 aastat.
"Olen nõus, et peame kortermajade ja ärihoonete renoveerimise tempot oluliselt tõstma, kuid selleks, et projekt õnnestuks, peame huvilistele tagama senisest tõhusama riikliku toe. Seda, et huvi hoonete kaasajastamise kohta on suur, näitab kasvõi see, et iga-aastased toetusvoorud on täitunud päevaga," rääkis Toom. "Mis saab aga maapiirkondade majadest, mis on nigelas seisus ja korterid väga odavad? Pangad sellisele korteriühistule laenu ei anna ja selliste olukordade lahendamiseks tuleb välja töötada erilahendused."
Arutelul toodi välja, et perioodil 1961–1990 on valminud ligi 70 protsenti kortermajade eluruumidest ja circa 50 protsenti Eesti elanikest elab renoveerimist vajavates korterites. Nõukogude ajal ehitatud kortermajades ei piisa reeglina akende vahetamisest – vaja on teha täisrenoveerimine, mis annab kõige suurema energiasäästu.
"Olukorras, kus Eesti majandus on langenud ligi kaks aastat järjest ja tööpuudus suureneb, puudub aga inimestel kindlustunne pikaajalise laenu võtmiseks ja korteriühistutes on seega kokkuleppele jõudmine äärmiselt keeruline," märkis Toom.
