15.11.2022 Teisipäev

Põllumajandus ja maaelu saavad järgmisel viiel aastal enam kui 1,6 miljardit eurot

Euroopa Komisjon kiitis heaks enam kui 1,6 miljardi euro suuruse eelarvega Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava Eestile aastateks 2023–2027. Strateegiakava paneb paika lähiaastate põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise põhisuunad.

Järgmisel viiel aastal suunatakse põllumajandustootjate sissetulekute tagamiseks 738 miljonit eurot, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks 447 miljonit eurot ning maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks 117 miljonit eurot.
Järgmisel viiel aastal suunatakse põllumajandustootjate sissetulekute tagamiseks 738 miljonit eurot, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks 447 miljonit eurot ning maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks 117 miljonit eurot. Foto: pixabay

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul antakse järgmisest aastast käivituva ÜPP strateegiakavaga oluline panus keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisse ning konkurentsivõimelise põllumajandus- ja toidusektori ning elujõulise maapiirkonna saavutamisse. „Strateegiakava on oluline tööriist põllumajandus- ja toiduainesektori ning maapiirkondade ees seisvate väljakutsetega toimetulemisel,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Järgmisel viiel aastal suunatakse põllumajandustootjate sissetulekute tagamiseks 738 miljonit eurot, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks 447 miljonit eurot ning maapiirkondade elujõulisuse tagamiseks 117 miljonit eurot. Ministri sõnul oli kava koostamisel üks suuremaid katsumusi leida tasakaal ÜPP vahendite ning erinevate sektorite ees seisvate väljakutsete ja vajaduste vahel. „Põllumajandus- ja toiduainesektor seisavad lähiaastatel silmitsi roheüleminekuga kaasnevate kasvavate ootustega toidutootmisele, samal ajal tuleb tagada toidujulgeolek ning leida võimalusi, kuidas turult teenitavaid sissetulekuid kasvatada,. Usun, et oleme koostöös sektori esindajatega siin optimaalse tasakaalu leidnud,“ lausus Kruuse.

Strateegiakavas rakendatakse kokku 54 toetusmeedet (sekkumist). Nende seas on erinevad põllumajanduslikud otsetoetused, tootmiskohustusega seotud toetused ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnatoetused. Samuti on kavas näiteks investeeringutoetused põllumajandustootmisesse, põllumajandussaaduste töötlemisse ja turustamisesse ning põllumajanduse ja metsanduse taristu arendusse. Lisaks rakendatakse maaettevõtluse arendamise toetusi ning loomade heaolu ja tervist edendavaid toetusi. „Eraldi mainiksin meetmeid, mille eesmärk on elurikkuse säilitamine, kogukondade ja kohapealse otsustamise toetamine. Põllumajandussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt on olulised meetmed, mis on suunatud põlvkondade vahetusele ning innovatsioonile,“ lisas minister Kruuse.

Strateegiakava kogueelarve on ligikaudu 1,63 miljardit eurot ja selle ettevalmistamisse, koostamisse ja läbirääkimistesse oli nelja aasta jooksul ekspertide töögruppides, nõuandva juhtkomisjoni istungitel ja läbi muude hindamiste kaasatud üle 50 organisatsiooni. „Kasutan võimalust ja tänan kõiki, kes selle protsessi raames on omapoolse panuse andnud. Teie panus on oluline, et maapiirkonnas tegutsevad inimesed, kogukonnad ja ettevõtted oleksid edukad,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Strateegiakava alusseadus, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) võeti vastu 9 . novembril. Praegu koostatakse strateegiakava rakendamiseks määrusi ja esimesed toetusmeetmed avanevad 2023. aasta esimeses pooles.  Rohkem infot on uue perioodi toetusvõimaluste kohta võimalik saada novembris ja detsembris toimuvatel infopäevadel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255