Kui pikalt raha tagasi küsimine venida võib, näitab kõige suuremahulisemaks PRIA pettuseks nimetatud juhtum, kus põllumehed said PRIA hinnangul möödunud kümnendi esimeses pooles ebaausalt kätte enam kui nelja miljoni euro jagu toetusraha, kohtulahend tuli aga 2018. aastal ning selleks ajaks oli mitme asjaosalise süüküsimus juba aegunud.
Esmaspäeval arutati maakohtus Trading Milliga seotud pettusekahtlust: seal tehti kalandusega seotud rahaotsus 2015. aastal, 2017. aastal firma aga kustutati. Praegu on selle juhtumiga seoses kohtu all viis inimest.
Eesti Ekspress kirjutas juunis, kuidas ringkonnaprokuröri vigade tõttu istungeid edasi lükati, süüaluste advokaat aga kinnitas, et nood tahaksid hea meelega kompromissi ja raha PRIA-le tagasi anda, ja et seda lahendust sooviks ka PRIA.
Et praegu midagi aegumas oleks, PRIA ei kinnita: "Hetkel ei ole PRIA-l haldusmenetluses ühtegi kaasust, kus arutluse all on toetuse tagasinõudmise vajadus ja mille puhul võiks enne otsuse tegemist täituda kaheksa-aastane aegumistähtaeg," ütles PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Tiia Tamm-Suik.
Toetuse tagasiküsimise põhjus ei pea olema selles, et saaja midagi kriminaalset tegi, kuigi pettusekahtlusega asjad jõuavad varem või hiljem kohtusse – kui neile jälile saadakse.
"Tagasimakse kohustus võib tekkida ka tavaliste asjaolude tõttu, näiteks toetatava objekti mittevalmimine õigusaktides ettenähtud tähtajaks või muudatused toetuse saaja majandustegevuse iseloomus või mahus," selgitas Tamm-Suik.
Tavaliselt käib protsess nii, et PRIA esitab raha tagasimaksmise nõude. Kui seda tähtajaks laekunud ei ole, siis antakse see sundtäitmiseks kohtutäituritele.
Tamm-Suik rõhutas, et kuigi ülaltoodud summad tunduvad suured, on need tekkinud aastate jooksul.
PRIA-l on tänase seisuga 47 325 klienti ning näiteks ainuüksi 2019. aastal maksis PRIA 21 719 kliendile kokku 319,4 miljonit eurot ameti vahendatud toetusi. Kogu 20 aasta tegevuse jooksul on PRIA välja maksnud toetusi summas 3,9 miljardit eurot.
