Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et eelnõuga suureneb toetus hoolduspere vanematele, kellele kohalik omavalitsus saab seaduse järgi hakata maksma suuremat tasu kui praegu.
Tulevikus saaks hoolduspere vanem ühe lapse kohta praegusest kaks korda suurema toetuse kalendrikuus ja lisaks katab kohalik omavalitsus hooldusperes elava lapse kohta kulud minimaalselt 240 euro ulatuses ühes kalendrikuus,“ sõnas Mölder.
Lisaks on eelnõuga tehtud oluline panus ka harvikhaigustega laste abistamise osas. Nimelt saab Sotsiaalkindlustusamet hakata maksma tulevikus harvikhaigusega lastele toetusi ka juhul kui neile ei ole välja kujunenud puuet. Mölderi sõnul on eesmärgiks läbi riikliku toetuse aidata kaasa puude tekke ennetamisele.
Lisaks tekib teatud olukordades ja puudeliikide puhul Sotsiaalkindlustusametil võimalus määrata inimesele puue pikemaks perioodiks kui viis aastat ehk nii säästame inimesi ebamõistliku ressursi kasutamist ja ülemäärastest hindamistest,“ rääkis Mölder.
Sotsiaalkomisjoni liikme Signe Riisalo sõnul toob eelnõu muu hulgas leevendust eriolukorra tõttu keerulisse olukorda sattunud peredele.
Puudega ja hariduslike erivajadustega lapsed, kes said igapäevaselt haridust eriväljaõppega professionaalidelt, peavad eriolukorras seda saama vanematelt ja veelgi enam – vanemad peavad loobuma tööl käimisest. Siin tulebki eelnõu appi, pakkudes neile vanematele eriolukorra perioodil igakuist toetust,“ rääkis Riisalo.
Sotsiaalkomisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele esimesel võimalusel.
