Vee-ettevõtted märgivad valitsusele ja riigikogule saadetud pöördumises, et elektrihind on vee tootmishinna suurim komponent.
2010. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu resolutsiooni, mille järgi kuuluvad puhas joogivesi ja sanitaartingimuste olemasolu inimõiguste hulka. Enamus Eesti inimesi on harjunud, et kvaliteetne ja puhas joogivesi ning kanalisatsiooniteenus on neile alati kättesaadav. Nõuetele vastava joogivee tarnimine, torustiku ja pumplate töökorras hoidmine ning vee puhastamine on aga keerulised protsessid, mis vajavad suures koguses elektrienergiat ning lisaks pidevaid suuremahulisi investeeringuid.
Praegu on suur osa Eesti vee-ettevõtjatest olukorras, kus teenust tuleb osutada ettevõtte investeeringute arvelt. Elektrihind kõigub drastiliselt, kuid vee-ettevõtjatel puudub hinnakooskõlastusmetoodika tõttu, mis lähtub tagasivaatavast elektrienergia hinnast, võimalus vee hinda vastavalt reaalsele turuolukorrale kohandada. On ettevõtjaid, kelle elektriarved on juba pikalt ületanud nende kuusissetulekuid ning seadnud teenuse osutamise toimepidevuse tõsise löögi alla. Ühtlasi on vee-ettevõtjaid, kelle elektrienergia kulu moodustab üle 50 protsendi tegevuskulust. Näiteks AS-is Matsalu Veevärk moodustab elektrikulu 56 protsenti tegevuskuludest, AS-is Põlva Vesi 48,4 protsenti, AS-is Emajõe Veevärk ligi 45 protsenti, AS-is Lahevesi 43,1 protsenti ning OÜ Saarde Kommunaalis 42,8 protsenti.
"Isegi kui vee-ettevõtjatel õnnestub praegu oma finantstegevus hoida mõistlikus tasakaalus, kulutades elektri hinnavahe kompenseerimiseks ära oma investeeringuteks ettenähtud vahendid, ootab meid ees uus oluline väljakutse vajalike investeeringute leidmiseks, et tagada jätkuv kvaliteetne elutähtis teenus ja selle pikaajaline toimepidevus. Selge on see, et ilma investeeringuteta ei saa ettevõte samal tasemel kvaliteeti tagada ja on sunnitud astuma samme, mis tarbija ootusi enam ei täida ja mis ei ole ka keskkonnajalajälje vähendamise seisukohast jätkusuutlikud," kirjutavad vee-ettevõtjad.
Allakirjutanute sõnul tuleb mõista, et riigis on ettevõtteid, kes ei saa oma teenuse osutamist päeva pealt lõpetada ja kelle tegevusest sõltub väga olulisel määral Eesti elanikkonna igapäevane toimetulek ja heaolu.
Sellest tulenevalt palume vee-ettevõtjatele tulla vastu ja riigina pakkuda kiireim võimalik lahendus – stabiilne elektrienergia hind vähemalt järgnevaks kaheks aastaks, mille põhjendatud kulud on kaetud veeteenuse hinnas,
seisab pöördumises.
"Austatud riigikogu ja valitsus – ootame teie ennastsalgavat initsiatiivi meid võimalikult kiiresti oma otsustavate sammudega toetada. Ainult läbi omavahelise efektiivse koostöö suudame võimalikult väikeste mõjudega Eesti elanikkonnale antud energiakriisist väljuda," lisab Eesti Vee-ettevõtete Liit.
