Järgnevalt on Eesti Kaubandus-Tüüstuskoda välja toonud kõige olulisema info, mida ettevõtjal on vaja teada seoses uue kohustuse lisandumisega.

Milliste hoonete osas tuleb koostada tuleohutusülevaatus?

Tuleohutusülevaatus tuleb koostada büroohoones pindalaga üle 750 m2, tööstus- ja tootmishoones pindalaga üle 1000 m2 ning garaažis pindalaga üle 1000 m2. Kokku tuleb ülevaatus teha ca 10 000 hoone kohta.

Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit, ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses ning suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses. Viimati nimetatud hoonete üle teeb igal aastal riiklikku tuleohutusjärelevalvet päästeamet.

Millal tuleb esimest korda koostada tuleohutusülevaatus?

Büroohoonete kohta tuleb ülevaatus teha hiljemalt 1. jaanuaril 2023, tööstus- ja tootmishoonete kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2024 ning garaažide kohta hiljemalt 1. jaanuaril 2025. Kui ehitise kasutusluba anti pärast 1. märtsi 2021, siis tuleb ülevaatus teha hiljemalt kuue aasta möödumisel kasutusloa saamise kuupäevast.

Kes võivad tuleohutusülevaatust läbi viia?

Tuleohutusülevaatuse võib läbi viia inimene, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Seega on hoone omanikul võimalik valida, kas osta ülevaatuse teenus sisse või kasutada oma töötajat, kel on vastav kutsetunnistus. 2020. aasta seisuga on selliste kutsetega inimesi 98, kellest 23 töötab päästeametis.

Kas hoone ülevaatuse peab tegema hoone omanik või valdaja?

Tuleohutusülevaatuse tegemise peab korraldama ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, siis peab ülevaatuse tegemise korraldama ehitise omanik.

Kas lisaks tuleohutusülevaatuse tegemisele tuleb jätkuvalt koostada ka tuleohutusaruannet?

Ei. Kui hoone kohta tuleb teha tuleohutusülevaatus, siis ei pea iga aasta sama hoone kohta tegema tuleohutusaruannet.

Kui tihti tuleb koostada tuleohutusülevaatust?

Tuleohutusülevaatust tuleb üldreeglina koostada iga kolme aasta tagant. Kui tuleohutusülevaatuse tegija hindab ehitises toimuva tegevuse ja ehitise tuleohutuks puudusteta, siis peab ehitise omanik või valdaja korraldama järgmise tuleohutusülevaatuse hiljemalt kuue aasta pärast. Kui tuleohutusülevaatuse tegija teavitab päästeametit, et ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu on ebaotstarbekas ehitise tuleohutusülevaatust korraldada, võib päästeamet sellise ehitise tuleohutusülevaatuse tegemisest vabastada. Sellise olukorra näited on laohooned, mis on küll suure pindalaga, aga ehitatud üleni kivist või muust mittepõlevast materjalist ning milles pole elektrit ega kütet, kus ei viibi alaliselt inimesi ja kus ladustatakse nt mittepõlevat materjali (nt kive, betooni, raudlatte vms).

Kui palju hakkab maksma tuleohutusülevaatuse koostamine?

Seletuskirjas on toodud välja, et teenuse maksumus on hinnanguliselt 300 eurot. Samas tõdeb ministeerium, et keerukamate ja suuremate objektide puhul võib teenus olla kulukam. Kaubanduskoja hinnangul võib teenuse keskmine maksumus osutada 300 eurost oluliselt kallimaks. Samas lõpuks kujuneb tuleohutusülevaatuse hind siiski teenuse pakkuja ja tellija kokkuleppest.

Mida tuleb kontrollida tuleohutusülevaatuse käigus?

• visuaalselt territooriumi, ehitise ja ehitises toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele;
• kas nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud vastavalt kehtestatud tuleohutusnõuetele;
• tuleohutusalast dokumentatsiooni;
• ehitises toimuva tegevuse vastavust ehitise peamisele kasutusviisile, kusjuures segakasutusviisiga ehitise puhul tuleb kontrollida ehitise kõiki osasid;
• ehitise tuleohutust ja isikute valmisolekut tulekahju korral tegutseda, sealjuures evakuatsiooniõppust ei tehta.

Mis juhtub, kui ülevaatuse läbiviija avastab puudusi?

Väiksemate puuduste korral on võimalik pooltel kokku leppida, et ehitise valdaja või omanik kõrvaldab puudused enne, kui ülevaatuse tegija vormistab tuleohutusülevaatuse akti ja esitab selle päästeametile. Sellisteks puudusteks võivad olla näiteks tulekustutite kontrolli tegemata jätmine, tuleohutuspaigaldise hoolduse mittetegemine või korstnapühkija kutsumata jätmine. Suuremad puudused märgib ülevaatuse tegija ülevaatuse akti ning esitab selle päästeametile. Sellisel juhul lepivad ehitise valdaja või omanik ning ülevaatuse läbiviija kokku, millise aja jooksul tuleb puudused kõrvaldada. Tuleohutusülevaatuse tegija kontrollib aktis märgitud puuduste kõrvaldamist 60 päeva jooksul alates puuduse kõrvaldamise tähtaja saabumisest. Tähtajaks kõrvaldamata puuduse kohta on päästeametil õigus algatada riiklik järelevalve menetlus.
Kui tuleohutusülevaatuse tegija avastab ohu, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse või nõude peatada ehitise või selle territooriumi kasutamine või seadme töö, peab tuleohutusülevaatuse tegija esitama ülevaatuse akti päästeinfosüsteemi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul tuleohutusülevaatuse tegemise kuupäevast. Sellisel juhul on päästeametil õigus algatada riiklik järelevalve menetlus.

Kas tuleohutusülevaatuse koostamise käigus on lubatud vahetada ülevaatuse tegijat?

Tuleohutusülevaatuse tegijat on lubatud vahetada üksnes mõjuval põhjusel. Siseministeeriumi selgituste kohaselt võib mõjusaks põhjuseks olla näiteks ülevaatuse tegija ootamatu haigestumine, surm või haigus. Kui hoone valdaja või omanik ei soovi näiteks lahkhelide tõttu enam praeguse tuleohutusülevaatuse tegijaga koostööd jätkata või ka vastupidi, siis need olukorrad tuleb lahendada koostöös päästeametiga. Lisaks on võimalik olukord, et päästeamet tuvastab tuleohutusülevaatuse tegija ebapädevuse ning teeb ehitise valdajale või omanikule ettepaneku ohutuse kaalutlusel muuta tuleohutusülevaatuse tegijat.