Taliga sõnul rääkisid ametiühingud kohtumisel neile olulistest teemadest, tuues konkreetseid näiteid ja argumente, ning tööandjad selgitasid oma hetkeseisu ja tausta.

"Täna loomulikult veel numbrites kokku ei lepitud, läbirääkimised jätkuvad," lausus Taliga, kelle sõnul täpsustavad mõlemad pooled vahepeal asjaolusid.

Küsimusele, kas kõnelustel oli teemaks ka mudel, mille alusel alampalka arvutada, vastas Taliga, et sel teemal oli tõsine arutelu ja seda on kavas kahtlemata jätkata. "Tööandjad ütlevad, et alampalga osakaal keskmisesse palka on paranenud, aga see on statistiline pilt, mida sai ka rõhutatud, et ega see ei ole kellelegi palgatõusu toonud."

Taliga sõnul on suhtarv kaudne näitaja, samas elukalliduse tõus on reaalne ja praktiline asi. Ta märkis, et ametiühingud rõhutasid kohtumisel, et tarbijahindade tõus lööb praktikas kõige valusamalt just madalapalgalisi. "Absoluutarvudes ju väljaminekud suurenevad ja siin ei ole mingitest suhtarvudest või protsentidest küll karvavõrdki kasu. Kui inimene läheb poodi, siis ei küsita, kui mitu protsenti keskmisest palgast tema palk on, vaid öeldakse, et see asi maksab 100 krooni näiteks."

"Selge on see, et kui majanduses hakkab paremini minema, siis selleks, et inimesed oleksid motiveeritud, on kahtlemata ka palkade muutumine ülespoole äärmiselt oluline. Siin ei saa öelda lihtsalt niimoodi, et ootame enne tulemused ära ja siis hakkame palku tõstma. Vastasel juhul on see oht, et ka need inimesed, kes täna veel Eestis on, kipuvad jalgadega hääletama ja paremaid palgatingimusi välismaalt otsima. See ei saa ju mingil juhul ka eesmärk olla," rääkis ta.

Taliga lisas, et mõtteid vahetati ka selle üle, kas mõistlikum oleks sõlmida üleriigiline alampalga kokkulepe või peaksid seda tegema majandusharud ehk siis tööandjate ühendused ja harutasandi ametiühingud omavahel. Ta märkis, et ametiühingutel pole midagi harutasandi kokkulepete vastu. "Pigem meie oleme kahe käega selle poolt, aga küsimus on tänasel päeval selles, et kui üleriigilisest kokkuleppest loobuda, siis see ei too ju kaasa seda, et harutasandi kokkulepped kohe paugupealt sündima hakkavad."

Seega oli tema sõnul kõne all, kuidas saavutada seda, et palgalepped sünniksid sektori tasandil.

Küsimusele, milliseid asjaolusid pooled kõnelustel edaspidiseks täpsustama peavad, vastas Taliga, et on paar varianti edasiminekuks, mis võimaliku arutelu allikana kerkisid. "Kui tulevad mis tahes uued lahendused lauda, siis on vaja neid kõigepealt analüüsida, kas ja kuidas nad on teostatud."

Täpsemalt ta neist praegu rääkida ei tahtnud. "Ütleme nii, et asi on piisavalt toores, vajab kõigepealt analüüsi."

Varasema info põhjal tegi ametiühingute keskliit tööandjate keskliidule septembris ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 5007 krooni ehk 320 euroni kuus, tööandjad polnud ettepanekuga nõus.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles siis, et kui varasematel aastatel põhjendas ametiühing alampalga tõstmise soovi vajadusega jõuda alampalgaga teatud tasemeni keskmise palga suhtes, siis keskmise palga languse tõttu ongi suhe paranenud ja ametiühing soovib nüüd alampalga tõstmise siduda ostujõuga. Kriisi sõnul ei peaks keskmise palga dünaamikat arvestades alampalk kasvama ei järgmisel ega ka ülejärgmisel aastal. Ka ostujõu osas eelmisel aastal alampalga saaja positsioon paranes, lisas ta.

Kriisi sõnul tuleb ametiühingutega kõigepealt kokku leppida mudelis, mille alusel alampalga tõstmise küsimust arutada. Tema sõnul alampalk suure tõenäosusega uuest aastast ei muutu, kuid tööandjad ei välista siiski kokkulepet, kui pooled leiavad ühise keele alampalga arvutamise mudelis.

Praegu kehtivas üleriigilise töötasu alammääras 4350 krooni lepiti kokku 2008. aastal.

BNS