Töövõimereform peaks Eestis kaasa tooma töövõime hindamise uue metoodika senise töövõimetoetuspensioni asemel ning aktiivsusnõuded neile, kes saavad töötada. "Mitme inimliku muudatusega saaksime reformi muuta töötajatele vastuvõetavamaks. Tagame sellega inimväärikuse ja hoiame kokku kümneid miljoneid töötukassa raha, millele saab leida palju sisukamat rakendust," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson Maalehele.
Ametiühingute Keskliit nõuab inimlikumat ja odavamat reformi. Olulisim etteheide on, et reform ei tegele töökeskkonnaga, mis põhjustab igal aastal töövõime kadu tuhandetele töötajatele. "Õige on motiveerida tööandjaid investeerima tervislikesse töötingimustesse, muidu on riigi hilisem kulukas hoolitsus väga võltsi maiguga," nentis Peterson, kes leiab ka, et uus töövõime hindamise süsteem dubleerib Sotsiaalkindlustusameti juures toimivat ning koormab nii abivajajat kui ka Töötukassa rahakotti.
Puudega inimesi on Eestis rohkem kui 10 protsenti elanikkonnast ehk 140 572. Neist liikumispuudega on 42 774 inimest. Eestis on ligi 100 000 töövõimetuspensionäri ja nende arv tõuseb.
Uuringud näitavad, et 63 protsenti mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tegelikult tahab tööle minna. Senise töövõimetusprotsendi määramise asemel hinnatakse inimene edaspidi kas osaliselt töövõimeliseks või töövõimetuks. Töövõime puudumisel oleks töövõimetoetuse suurus 320 eurot ja osalise töövõime korral 182 eurot kuus. Kui aga inimene käib tööl ja saab kuus töötasu üle 640 euro, vähendatakse toetust.
Järgmise aasta juulis hakatakse uudse skeemi järgi hindama uusi vähenenud töövõimega inimesi ning 2016. aasta jaanuarist hakkab Töötukassa hindama ka praeguseid töövõimetuspensionäre, kellel lõpeb senine püsiva töövõimetuse tähtaeg.
Töövõimereformi elluviimiseks on plaanis kulutada 180 miljonit eurot Euroopa Liidu raha.
