„Selleks, et olukord oleks õiglasem, ei või eelnõu jõustumisel kohtutäitur enam küsida ettemaksu inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Praegu kehtiva seaduse järgi ei või täitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Samal ajal tõuseb kohtutäituri tasumäär mõnede toimingute puhul, kus see ei kata tegelikke kulusid, näiteks varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kus kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Muudatused ei puuduta kohtutäiturite põhitasusid.
Tõuseb ka notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest määratava rahatrahvi maksimaalne summa 6400 eurolt 16 000 euroni.
Praegused trahvimäärad ei ole piisavad, et avaldada raske rikkumise korral piisavat mõju ning need peaksid olema ühtlasemad teiste vabakutsetega nagu näiteks advokaadid ja patendivolinikud,
selgitas Aeg.
Samuti muutub eelnõuga uute notarite ametisse nimetamise kord. Hetkel peab inimene, kes soovib saada notariks, osalema esmalt notarikandidaadi konkursil, läbima väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus veel notarieksami. Sooritatud eksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda aga mitmeid aastaid, mis on liiga pikk aeg, tagamaks ühtlast kvaliteeti.
Eelnõuga muutub see, et notarieksam korraldatakse kohe koos konkursiga ja seega selgub kandidaatide paremusjärjestus juba konkursi toimumise ajal. Muudatuse tulemusena on võimalik igakordselt konkursi tulemusena selgitada välja parim kandidaat, kes vastutusrikast notari ametit kandma hakkab.
