Eelnõu kohaselt saab tööandja edaspidi lepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma ning on järginud etteteatamistähtaega. Koda on nendele muudatusele vastu.
Etteteatamise tähtajad muudavad töölepingu lõpetamise protsessi liiga pikaks
Muudatuste kohaselt peab edaspidi tööandja järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjuseks on töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu.
Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega peab edaspidi tööandja, kes soovib töölepingu üles öelda TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, järgima TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu.
Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamuses rõhutas koda, et ei toeta plaanitavat muudatust ning tegi ettepaneku jätta see eelnõust välja.
Kehtiva korra kohaselt tuleb oodata tööandjal 4 kuud, enne kui on võimalik tööleping TLS § 88 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuid kui sellele perioodile lisandub ka etteteatamise tähtaeg, siis muutub periood oluliselt pikemaks. Reaalsuses võib töövõime vähenemine tekkida järsult ning seega ei ole realistlik, et töövõime vähenemise korral on alati tööandjal võimalus etteteatamise tähtaegu järgida.
Lisaks, kui tööandja peab arvestama näiteks kõige pikema etteteatamise tähtajaga ehk 90 päevaga, siis võib tööandja seista probleemi ees, kes teeb tööd, mida peaks tegema töötaja, kes ei saa seda enam töövõime vähenemise tõttu teha.
Periood, mil töötaja ei olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma, on liiga pikk
Eelnõu kohaselt võib tööandja edaspidi TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Koda on seisukohal, et kuus kuud on tööandja jaoks väga pikk periood ning see tähendab, et tööandja peab leppima senisest pikema perioodi jooksul töötajaga, kes ei ole võimeline täitma enda tööülesandeid. See võib tekitada olukorra, kus tööandjal võib tekkida vajadus otsida lisatööjõudu ning tööandja kannatab tegelikult tööjõupuuduse käes.
Lisaks on koda seisukohal, et nii etteteatamistähtaegade kasutuselevõtt kui ka kuue kuu nõude lisamine teenivad praktikas sama eesmärki ning nende koostoimel muutub töölepingu lõpetamine ebamõistlikult pikaks ajaperioodiks. Töölepingu lõpetamise periood võib lõpuks olla kokku lausa kuni 9 kuud, mis on ebarealistlikult pikk periood, arvestades tööandja vajadusi oma tööd korraldada.
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2024. aasta 1. aprillil.
Plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.
