Väikefirmadele keskendunud Finora Panga analüütiku sõnul vähendab see enamiku Eesti tööinimeste lootusi palgatõusuks.

Eeskätt väikeettevõtteid rahastava Finora Panga analüütiku Sten Andreas Kase sõnul on uuringust avanev pilt ootamatu ja murettekitav, sest Euroopa Liidu sisest väidetavalt lihtsat värbamist on sageli toodud esile kolmandatest riikidest sisserändest parema alternatiivina.

“Samas näitab see äsjane uuring, et kodumaine bürokraatia on Euroopa Liidu sisese värbamise jaoks Eesti väikeettevõtjatele tervelt neli korda suurem takistus kui Euroopas keskmiselt – meilt tõi seda välja 54 protsenti ettevõtjatest, liidus keskmiselt 14 protsenti. Seega tundub, et Eesti ise hoiab meie suurimat tööandjate gruppi Euroopa Liidu ühiselt tööjõuturult mõnevõrra eemal,” ütles Kask.

Analüütiku kinnitusel on uuringuga tuvastatud probleem Eesti jaoks ülioluline, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad meie majandusest suurema osa, pakuvad tööd enamikule Eesti inimestest ning oskustööjõu puudus on samal ajal nende suurim mure.

“Kui väikeettevõtjad ei saa oma plaane ellu viia, ei kasva ei Eesti majandus ega Eesti inimeste palgad. Vajalike oskustega tööjõu puudus on uuringu kohaselt põhimure 41 protsendi Eesti väikeettevõtjate jaoks, ületades oluliselt teisi probleeme nagu näiteks ligipääs rahastusele, millega pole samuti Eestis kiita,” selgitas Kask.

Uuringu kohaselt on proovinud teistest Euroopa Liidu maadest oskustööjõudu värvata üheksa protsenti Eesti väikeettevõtetest.

“Näiteks Rootsis on sama näitaja 14 protsenti, aga Soomes seitse protsenti ning Lätis, Leedus ja Poolas ainult viis protsenti. Seega Eesti väikeettevõtjad selgelt üritavad Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumist meie majanduse kasuks tööle panna, aga enam kui poolte jaoks on Eesti oma bürokraatia tekitanud sellega probleeme,” tõi Kask välja.

Sten Andreas Kask rõhutas, et probleemi lahendamine aitaks ilmselt kaasa ka Eesti majanduse targemaks muutumisele ja seeläbi laialdasele palgatõusule.

“Kui Euroopa Liidus üldiselt tähendab oskustöötajate puudus ennekõike tehniliste töötajate nappust, siis Eesti väikeettevõtetes on esikohal arendustegevuseks vajalike spetsialistide puudus – Eestis on see näitaja 34 protsenti, samas kui Euroopas keskmiselt ainult 20 protsenti. Seega Euroopast värbamise lihtsustamine aitakski Eestit ilmselt Euroopa viiele rikkamale riigile lähemale,” soovitas Finora Panga analüütik.

Eurobaromeetri uuring viidi läbi kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ning võrdlusbaasi jaoks ka Islandil, Norras, Šveitsis, Ühendkuningriigis, Põhja-Makedoonias, Türgis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Jaapanis. Euroopa Liidus intervjueeriti 13 253 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte esindajat, millest Eestis 499.