14.10.2014 Teisipäev

Eesti Pank: palgakasvu aeglustumist takistab tööjõu nappus

Tööjõukulud kasvasid käesoleva aasta esimesel poolel varasemalt veidi aeglasemalt, kuid kiiremini kui majanduses loodav lisandväärtust kokku, palgakasvu aeglustumist takistab tööjõu nappus, mis sunnib ettevõtteid varasemast palju rohkem tööjõu pärast konkureerima, märgivad Eesti Panga ökonomistid.

Eesti Pank: palgakasvu aeglustumist takistab tööjõu nappus
Eesti Pank: palgakasvu aeglustumist takistab tööjõu nappus Foto: PM

Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Natalja Viilmann toovad välja mitu põhjust, miks tööjõukulude kasv pole ettevõtetes pidurdunud. Kui ettevõtted ootavad nõudluse peatset taastumist, pole mõistlik töötajate arvu vähendada, kuna hiljem tuleks töötajaid taas juurde värvata. Kuna euroala majanduskasv on aeglane ning mitme olulise kaubanduspartneri majandusolukord keeruline, sõltub ettevõtete võime kerkinud tööjõukulude tingimustes kasumlikkust suurendada sellest, kas suudavad leida eksporttellimusi kiiremini kasvavatel turgudel või suurendada oma turuosa.

Tööjõu väheneb pakkumine ja töötajate välismaale asumise lihtsus muudavad värbamise järjest keerulisemaks, märgivad ökonomistid. Olemasolevate töötajate ettevõttes hoidmine võib maandada personaliriski, kuid kui seda tehakse pikemalt ja kasumite arvelt, suureneb ettevõtete haavatavus.

Siiski ilmnesid selle aasta esimesel poolel mõned märgid tööjõukulude kohanemise alguse kohta. Tööjõu-uuringu andmete kohaselt kahanes veidi nii hõive kui ka töötundide arv töötaja kohta, samuti aeglustus teises kvartalis palgakasv. Ökonomistide hinnangul on kohanemine seni jäänud siiski tagasihoidlikuks.

Tööjõu pakkumist mõjutab tööealise elanikkonna vähenemine. Mullu kahanes tööeas inimeste arv 0,9%, peamiselt loomuliku rahvastikuprotsesside, tööturule sisenevate noorte arvu vähenemise tõttu. Lähiaastatel lõpetavad kõrgkooliõpingud üheksakümnendate aastate väikesed sünnipõlvkonnad, mis vähendab kvalifitseeritud tööjõu pakkumist veelgi. Tööturule sisenejate vähenemise mõju saab tasakaalustada inimkapitali tehtavate investeeringutega, märgivad Eesti Panga ökonomistid. Selleks on vaja teha jõupingutusi, et vähendada eri- ja kõrgharidust omandavate noorte koolist väljalangemist ning tugevdada koolide sidet tulevaste tööandjatega.

Tööjõu kvaliteeti ei määra ainult tööturule sisenevate noorte haridustase, kiiresti arenev tehnoloogia muudab täiskasvanute täiendõppe möödapääsmatuks nii töötajate kui töötute jaoks, tõdevad ökonomistid. Täiendõppes osalevate töötajate osakaal on Eestis palju väiksem kui mujal Euroopas. Töötukassa vahendatavatel koolitustel saab võimaluse osaleda vaid pool tööotsijatest – need, kes on end töötuna arvele võtnud. Lisaks neile sooviks ent töötada väga paljud inimesed, kes aktiivselt tööd ei otsi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255