“Soolise võrdõiguslikkuse saavutamise teel on kaks suuremat takistust. Naised saavad võrdväärse töö eest endiselt märkimisväärselt väiksemat tasu ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis määravad Eesti tuleviku, teevad enamjaolt mehed,” ütles EIGE peadirektor Virginija Langbakk, kommenteerides kolmapäeval esitletud soolise võrdõiguslikkuse indeksit.
Eestis on võrreldes 2005. aastaga soolise võrdsuse olukord siiski mõnevõrra paranenud, möönis Langbakk.
Positiivse trendina saab välja tuua, et alates 2005. aastast on rohkem mehi hakanud hoolitsema oma laste või teiste ülalpeetavate eest, ja tegema kodutöid. Seega on naiste ja meeste koduse ajakasutuse jaotus muutunud võrdsemaks. Paranenud on ka võrdsus tervise valdkonnas, seda nii teenustele juurdepääsu kui ka üldise tervisliku seisundi poolest. Edaspidi on kavas võtta soolise võrdõiguslikkuse indeksi arvutamisel arvesse ka erinevusi naiste ja meeste tervisekäitumises, et anda tervise valdkonna kohta terviklikum ülevaade.
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut tutvustas kolmapäeval seminaril Eesti olukorda ja väljavaateid soolise võrdõiguslikkuse alal. Koos ekspertide ja poliitikutega otsitakse võimalikke lahendusi suurema võrdsuse saavutamiseks.
EIGE välja töötatud soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab võrdsust kuues suures valdkonnas: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis, ning kahes kaasvaldkonnas (naistevastane vägivald ja kattuv ebavõrdsus). Indeks annab liikmesriikidele punkte vahemikus 1 (täielik ebavõrdsus) kuni 100 (täielik võrdsus). Suur üldine punktisumma tähendab, et sooline ebavõrdsus on väike ja kõigi olukord on hea.
2015. aastal avaldatud indeksis oli Eesti punktisumma 49,8. Indeks toob välja riikide andmed 2005., 2010. ja 2012. aasta kohta ning nende põhjal saab võrrelda olukorda neis riikides ning hinnata seda, millises suunas ühiskond liigub.
Indeksi tulemuste ja trendide tutvustusele järgnes vestlus, kus poliitikud ja eksperdid otsisid lahendusi, kuidas jõuda Eestis ühiskonna võrdsuse poolest Euroopa esimeste sekka. Ühe teemana oli arutluse all küsimus, kuidas saavutada Eestis õiglane sissetulekute jaotus. Teise suure ühiskonna kitsaskohana arutati selle üle, mida teha soopõhise vägivalla kaotamiseks.
Ürituse lõpus liitus 13 tuntud Eesti meest naistevastase vägivalla vastu suunatud valge lindi kampaaniaga. Rahvusvahelise valge lindi kampaaniaga ühinesid sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna kutsel Hannes Hanso, Hanno Pevkur, Urmas Reinsalu, Riho Terras, Meelis Kiili, Elmar Vaher, Arnold Sinisalu, Marko Mihkelson, Eiki Nestor, Allar Jõks, Siim Kallas ja Rainer Kattel.
