Tööle kandideerijale tuleb anda infot palgataseme või palgavahemiku kohta enne tööintervjuud. Lisaks tuleb töötajatele kättesaadavaks teha kriteeriumid, mille alusel nende palk kujuneb. Töötajatel on õigus saada lisateavet oma individuaalse palgataseme ja temaga võrdset või võrdväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta.
Vähemalt 100 töötajaga organisatsioonidel tuleb hakata avaldama andmeid organisatsioonisisese soolise palgalõhe kohta. Lõplik kokkulepe näeb ette nn astmelise lähenemise: 250+ töötajaga tööandjad hakkavad organisatsioonisisese palgalõhe andmeid esitama iga-aastaselt alustades hiljemalt üks aasta pärast direktiivi ülevõtmist (st eeldatavalt alates 2027); 150-249 töötajaga tööandjad raporteerivad iga 3 aasta tagant alustades samuti aasta pärast ülevõtmist (st eeldatavalt 2027); 100-149 töötajaga tööandjad iga 3 aasta tagant alustades hiljemalt viis aastat pärast ülevõtmist (st eeldatavalt alates 2031). Kui ilmneb vähemalt 5% keskmise palgataseme erinevus naiste ja meeste vahel ja seda ei saa selgitada objektiivsete kriteeriumitega ning 6 kuu jooksul põhjendamatuid erinevusi ei kõrvaldata, tuleb direktiivi eelnõu kohaselt organisatsioonis üle vaadata palga kujunemise põhimõtted.
Eesti on toetanud palgalõhe vähendamisega tegelemist ning võrdväärse palga maksmiseks vajalikes miinimumreeglites kokku leppimist, seistes läbirääkimistel selle eest, et palkade läbipaistvuse tagamisega seonduvad kohustused oleksid võimalikult lihtsad, selged ja üheselt arusaadavad ning aruandlusnõuded ei oleks liigselt koormavad. Oleme tööandjate toetamiseks koostöös Statistikaametiga välja arendamas digitaalset tööriista soolise palgalõhe analüüsimiseks. Loodav Palgapeegel võimaldab registriandmete põhjal läbi viia automatiseeritud analüüse palgalõhe näitajate kohta organisatsioonides. Lisaks toetab digilahendus tööandjat ka palgalõhe objektiivsete ja sooneutraalsete tegurite selgitamisel ning vajadusel ka võimaliku põhjendamata osa tuvastamisel. Seega võimaldab Palgapeegel oluliselt vähendada ka direktiivist tööandjatele tulenevat koormust. Digilahendus saab kasutatavaks kõigile tööandjatele sõltumata töötajate arvust.
Järgmisena läheb kokkulepitud eelnõu Euroopa Parlamendis ning Euroopa Liidu Nõukogus lõpphääletusele. Direktiiv tuleb Eesti õigusesse võtta üle kolme aasta jooksul pärast selle vastu võtmist.
