16,2 protsenti erineb EL-is meeste ja naiste keskmine palk või tunnitasu. See erinevus ei ole aasta jooksul vähenenud, Euroopas töötavad naised keskmiselt 59 päeva aastas aruande kohaselt tasuta. Suurim probleem palgalõhe vähendamisel EL-is on võrdse tasustamise eeskirjade puudulik kohaldamine praktikas ja asjaolu, et naised oma õigusi liikmesriikide kohtute kaudu harva maksma panevad.
"Olukorda halvendab asjaolu, et täheldatud väikesed muutused on suuresti tingitud meeste töötasu vähenemisest ja mitte naiste töötasu suurenemisest," märkis EL-i õigusküsimuste eest vastutav komisjoni asepresident Viviane Reding ja lisas, et põhimõte "võrdne palk võrdse töö eest" on sätestatud EL-i aluslepingutes alates 1957. aastast.
Komisjon on aluslepingute kaitsjana taganud, et liikmesriigid on võrdset kohtlemist käsitlevad EL-i õigusaktid nõuetekohaselt oma õigusesse üle võtnud. Sellega seoses on komisjon algatanud 23 liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused, kuna nende liikmesriikide mitmed õigusaktid ei vasta EL-i soolise võrdõiguslikkuse õigusaktidele. Kõik peale ühe rikkumismenetluse on lõpetatud.
Komisjoni aruandest selgub siiski, et võrdse tasu põhimõtte rakendamist takistab palgasüsteemide läbipaistvuse ja võrdset palka käsitlevate selgete võrdlusaluste puudumine ning ebavõrduse all kannatavatele töötajatele antava teabe vähesus. Palkade suurem läbipaistvus aitaks parandada töötasuga seotud diskrimineerimise üksikohvrite olukorda, kuna nad saaksid senisest hõlpsamini võrrelda oma tasu teise sugupoole töötajate tasudega.
Praktikas on ainult Prantsusmaa ja Madalmaad võtnud 2006. aasta võrdõiguslikkuse direktiivi oma õigusesse piisavalt hästi üle ning neilt ei nõuta lisateavet. Komisjon jälgib ülejäänud 26 liikmesriigi olukorda ja tagab vajaduse korral täiendavate rikkumismenetluste kaudu, et EL-i õigusega kehtestatud õigused rakendatakse täielikult ja neid kohaldatakse praktikas.
Euroopa Komisjoni toetus liikmesriikide püüdlustele kaotada sooline palgalõhe on tähtis kohustus ja prioriteet, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015.
Näiteks Austria soolise võrdõiguslikkuse seadusega lasub ettevõtjatel kohustus koostada võrdse töötasu aruanded. Järk-järgult jõustatavad meetmed on praegu kohustuslikud üle 250, 500 ja 1000 töötajaga ettevõtetele. Rohkem kui 150 töötajaga ettevõtted peavad esitama aruande alates 2014. aastast.
