Mäki nendib, et Euroopa on kõige suurema vananeva rahvastiku osakaaluga maailmajagu ning vanemate inimeste aina kasvav hulk hakkab üha tugevamalt mõjutama siinset tööjõuturgu.
Lisaks üldisele noorte osakaalu vähenemisele on ka noorte huvid ning ootused töökohale muutunud. Noored on harjunud paindliku elukorraldusega ning ootavad rohkemaid võimalusi ka tööandjatelt. Kaugtöö, paindlikud töögraafikud ja tööampsud on vaid üksikud näited,
märkis ta.
Paljud valdkonnad ei suuda Mäki sõnul praegu aga nendele ootustele vastata ning näiteks meditsiinis, tootmises, aga ka logistika valdkonnas on füüsiline kohalolu kindlatel kellaaegadel jätkuvalt möödapääsmatu.
"Lahknevus on ka tööturu vajaduste ja noorte erialavaliku vahel ning ülikooli pürgijatel on üsna leige huvi enamiku tulevikumajanduse jaoks vajalike erialade õppimise vastu. Traditsiooniliselt on eelnevatel aastatel jätkuvalt populaarseimad erialad informaatika, graafiline disain ja psühholoogia. Sealjuures inseneeria ja loodusteaduste valdkond on noorte seas vähepopulaarne," nentis Finesta juht.
Nii rahvastiku vananemine kui ka noorte huvide ja ootuste lahknevus tööjõuturu vajadustest on tema sõnul pea kogu Euroopa ühine mure. "Vaba tööjõuturu tingimustes ja avatud majanduskeskkonnas tähendab see teravat konkurentsi riikide vahel. Nii välistööjõu meelitamiseks kui oma rahvastiku kohapeal hoidmiseks tuleb teha senisest suuremaid pingutusi," toonitas Mäki.
Seega saab asukoha turundus lisaks turismi ja investeeringute meelitamisel järjest olulisemaks ka tööjõu vaates. "Kahjuks Eesti ujub selles valdkonnas vastuvoolu ning rangete võõrtööjõu piirangutega vähendatakse nii Eesti majanduse konkurentsivõimet kui ka tuleviku väljavaateid. Ka töö- ja elukeskkonnana ei ole isegi Tallinn välismaalastele väga avatud ja võimalusterohke," tõdes ta.
Mäki juhtis tähelepanu, et IT sektor ning siinsed rahvusvahelised ettevõtted on praegu veel üksikud näited töökohtadest, kus eesti keele oskust tingimuseks ei seata. Tootmises ja mõnel pool veel on võimalik hakkama saada ka vene keelega, kuid sageli on praktikas siia tulnud võõramaalasel eestikeelses kollektiivis siiski keeruline toimetada ja end teretulnuna tunda.
"Tahan lõpetuseks rõhutada, et tööjõupuuduse mure on väga kompleksne ning saab suuresti hoogu juurde rahvastiku vähenemisest, tööjõuturu vajaduste ning noorte huvide lahknevusest ning laiemalt ümbritseva majanduskeskkonna mõjutustest. Seepärast ei saa ka lahendused olla ettevõtjate endi õlul, vaid vajavad pikaajalist plaani ja laiapõhjalist lähenemist ennekõike riigi eestvedamisel," võttis ta kokku.
