Eesti 200 ridadesse kuuluva haridus- ja teadusministri Kristina Kallase ning Sotsiaaldemokraaliku Erakonna esimehest siseminister Lauri Läänemetsa sõnul vaidlesid valitsuspartnerid eile poolteist tundi hariduskriisi lahenduste üle, kuid läksid laiali kokkuleppele jõudmata.

«Samal ajal, kui meil ei ole kokkulepet 400 miljoni euro kohta, et kas kogume selle maksutõusu või kärbetega, pannakse ette teha suuremaid kulutusi ehk teeme augu suuremaks,» kommenteeris Kaja Kallas. «See on väga ebaloogiline.»

Peaminister ütles end olevat kahe käega õpetajate palgatõusu poolt. «Kuid minult nõutakse 50 miljonit aastas ehk nelja aasta peale 200 miljonit, ja seda mul ei ole. Kui see on haridusministeeriumi prioriteet, neil on suur eelarve, siis nad saavad oma asju ümber teha ning midagi ära jätta. Kui nad tulevad lahendusega, siis mina vastu ei ole,» rääkis Kallas.

Ta osutas, et ei olnud ju ka haridusministeeriumi leitud kaheksa miljoni euro õpetajate palgatõusuks kulutamise vastu.

Peaminister viitas, et lisaks 400 miljoni euro suurusele augule riigi eelarvekavas on vaja kolmes ministeeriumis ära teha eelarve revisjon.

«Lisaks sellele on veel asju, mille koalitsioonipartnerid on seadnud küsimuse alla, kuid need kõik on tulude poolel. Kui meil ei ole tulu, siis ei saa me kanda kulu. Maksudebatt on näidanud, et inimestele ei meeldi, et nad peavad makse maksma. Seetõttu peame olema väga kindlad, et võtame uusi kulusid ainult selgete tulude vastu,» selgitas peaminister.

Siseminister Lauri Läänemetsa hinnangul on see halb, et valitsus saab riigile tähtsaid eelarvelisi otsuseid teha vaid Vihulas. «Valitsuse paindlikkust reageerimisel oleks rohkem vaja,» leidis Läänemets.

Kaja Kallas vastas sellele, et arutelu võib pidevalt pidada, ning meenutas Läänemetsale, et see vajadus ongi juba praegu: leida kate 400-miljonilisele augule.

«SDE tõesti toetab maksutõuse, kuid fakt on see, et meil selles kokkulepet ei ole ja see tuleb sisustada. Kuni meil ei ole katet sellele, ei saa me uusi kulusid peale võtta,» ütles Kallas.

Läänemetsa sõnul leiab nii tema kui ka tema erakond, et streigiotsust tuleb igati toetada, mitte demoniseerida. «Aga on ka neid erakondi ja maailmavaateid, kes näevad streigis tohutut halba ja kellele tundub see väljapressimisena,» ütles Läänemets.

«Ei ole me seda kunagi öelnud!» vaidles peaminister vastu. «Oleme öelnud, et õpetajatel on õigus streikida ja streikimine peab olema vabatahtlik.»

Ta tõi näiteks koolid, mis streigi ajaks suletakse, sundides nii ka streikida mitte soovinud õpetajaid tööst eemal olema. Või palga maksmise streikijatele, mis teeb peaministri hinnangul streigist puhkuse.

«See, et Tallinn maksab õpetajate streigi ajal palka, on puhtalt nende poliitilise agenda jaoks. Nad kasutavad õpetajaid ära. Kui nad tahaksid tõesti õpetajaid aidata, siis nad maksaksid oma eelarvest neile juurde. See, et Tallinna õpetajad on kõige keerulisemas seisus, tähendab, et Tallinna linn peab peeglisse vaatama,» rääkis Kallas.

«Peaministrile välja pakutud kaks lahendust ei sobi, ootame siis tema oma,» lausus Läänemets.

«Mis need lahendused on?» pareeris peaminister. «Nad ütlevad lihtsalt, et eraldage raha, kuid nad ei ütle, kust see raha võetakse.»

Peaminister tuletas meelde, et viimastel riigieelarve ja strateegia aruteludel oli just Kristina Kallas see, kelle kõik soovid täideti. Toona ei vähendatud teadusraha, kõrghariduse rahastamise tõusu ei kärbitud, eestikeelsele haridusele üleminekuks anti lisaraha ja rahastati ka õpetajate palgatõusu, luges ta üles. «Ta sai kõik, mis ta küsis,» meenutas peaminister.

Kallas ütles, et valitsus otsustab kõike kollektiivselt ja peaminister üksi eelarveotsuseid ei tee.

«Miks me kirjutasime koalitsioonileppesse, et me võtame eesmärgiks, et õpetajate palk tõuseb 120 protsendini riigi keskmisest alles 2027. aastaks?» küsis peaminister. «Seetõttu, et on vaja teha valusaid reforme. Et haridusministril oleks aega, sest selleks on vaja teha palju tööd.»