Ligi kolmandik streigiga liitunud koolide hariduslike erivajadustega laste vanematest pidi leidma võimaluse streigi ajal enda töö ümber korraldada või vabu päevi võtta. Pered tundsid ka koolipoolset survet laps streigi ajaks koju jätta, kuna koolid ei pakkunud ära jäänud õppetööle alternatiivlahendusi.

Tööülesannete täitmine osutuski streigi ajal väljakutseks just neile erivajadusega laste vanematele, kellel paluti lapsi streigi ajal kooli mitte tuua. Ligi 40 protsenti tööandjatest võimaldas õpetajate streigi ajal paindlikumat töökorraldust – näiteks töötamist kodukontoris või töögraafiku muutmist.

Uuring paljastas ka tõiga, et HEV-õpilaste pered tundsid streigi ajal vajadust täpsemate juhiste ja nõuannete järele ning streigi tõttu muutunud õppekorraldus tekitas ärevust ja stressi nii lastes endis kui ka täiskasvanuis. EPIKoja hinnangul võib sellest järeldada, et koolide ja kohalike omavalitsuste asjalikum teavitustöö aidanuks peredel harjumuspärasest erineva olukorraga paremini toime tulla.

Streigiaegne HEV-õpilaste õppetöö korraldus ja selleteemaline kommunikatsioon ei olnud riigis seega ühtlaselt koordineeritud.

90 protsenti kõikidest vastanud koolidest jätkas kas tavapärast õppetööd, ajutiselt muudetud õppekorraldust või pakuti õpilastele koju jäämise asemel alternatiivseid tegevusi. 

EPIKoda leiab, et erivajadusega laste ja perede paremaks toetamiseks vajavad streigi või muude analoogsete eriolukordade ajal toimuv õppetöö ja hoiuteenused selget plaani, juhiseid ja korraldust. On oluline, et nii haridusasutused kui ka omavalitsused jagaksid sarnast ja üheselt mõistetavat infot ning et pered saaksid kogu vajaliku info ühest kohast.

Haridus- ja teadusministeeriumil soovitab EPIKoda töötada analoogseteks olukordadeks välja tegevuskava, mis tagaks erivajadusega õpilastele hariduse kättesaadavuse. Sama oluline on lastele ja peredele kindlustada vajalikud tugiteenused. Seotud osapooltele – KOV-idele, koolidele ja lapsevanematele – on vaja tagada nii piisav kommunikatsioon kui ka juhised.

KOV-id peaksid seejuures olema kaasavad ja tuge pakkuvad nii õppeasutustele kui ka peredele. Seotud osapooltele tuleks pakkuda vajalikku ja asjakohast informatsiooni ning nõustamist, kaardistades abivajajate ootused ja planeerides koostööd koolide ja peredega.

Õppeasutustel tuleb EPIKoja sõnul leida võimalus luua HEV-õpilastele erisusi ning jagada operatiivset ja abistavat infot õpilaste peredele, et ennetada ja vähendada tavapärasest erineva olukorra tõttu tingitud pingeid.

"Vajadusel kutsuda kokku lapsevanemate koosolek, tagamaks õige ja piisav kommunikatsioon. Oluline on koostöö KOV-ga, kindlustamaks vajalike tugiteenuste piisavas mahus kättesaadavus lapsele ja perele," kirjutab EPIKoda enda kommentaaris. "Lapsevanematel soovitame eriliste olukordade tõttu tekkinud probleemide korral pöörduda kooli juhtkonna ja/või hoolekogu ning omavalitsuste haridusspetsialistide või lastekaitsetöötajate poole."

Lähtuvalt töötaja lapse erivajadusest soovitab EPIKoda tööandjatel võimaldada analoogsete eriolukordade ajal töötamiseks paindlikumaid lahendusi, olgu siis muudatusi töögraafikus või kodukontori võimalust.

EPIKoda viis tänavu veebruaris läbi lühiküsitluse hariduslike erivajadustega õppijatele suunatud õppeasutuste, kohalike omavalitsuste esindajate ja lapsevanemate seas, et kaardistada erivajadustega laste õppetöö korraldust haridustöötajate streigi ajal, mis kestis 22.–30. jaanuarini.

Küsitluse eesmärk oli saada ülevaade streigiaegset õppekorraldusest erinevate osapoolte vaates ja teha ettepanekuid edaspidiste sarnaste olukordade sujuvaks korralduseks. Küsimustikule vastas 21 HEV-õppeasutust 38-st, 45 KOV esindajat 79-st ja 124 lapsevanemat, kelle laps õpib väikeklassis või individuaalõppes või on üle viidud lihtsustatud ainekavale.