"Peale eelnõu riigikokku liikumist tuli meile halvaks üllatuseks asjaolu, mida ühelgi kohtumisel ametnikud välja ei toonud ning mida eelnõu seletuskirjas analüüsitud pole. Nimelt on tänase korralduse järgi päeva- ja nädalahoidu võimalik inimesel saada lisaks teenuseosutaja juures ka oma kodus, kuid suheldes teenuseosutajatega on sotsiaalkindlustusameti töötajad teavitanud, et uue regulatsiooniga see võimalus kaob," kirjutas EPIKoda viitega sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõule.

Kojal puudub samas ülevaade, kui palju selliseid inimesi teenusel on ja kui palju see inimesi koheselt mõjutaks. See on koja sõnul aga oluline aspekt ning eelnõu vajaks sellekohast täiendamist ja ülevaatamist.

"Inimese vaatest on tegu väga paindliku teenuse saamise võimalusega ning on oluline, et eelnõu autorid põhjendaksid, mis selles osas teenuse saamise ja osutamise vaatest plaanis muuta on ning kuidas see mõjutab inimesi ja teenuse osutamist. Ja veelkord: see, et täna on sel moel teenuse kasutajaid vähe, ei tähenda, et säärane paindlikkus ei oleks oluline ja vajalik nii tänastele kui tulevastele teenusekasutajatele. Lisaks, millist alternatiivi pakutakse täna kodus teenust kasutavatele peredele?" küsis koda enda kirjas.

"Tunneme jätkuvalt kahetsust, et ei suudeta leida alternatiive, et teenuse paindlikkus jätkuks ka neile 23 inimesele – ning tulevikus ka teistele –, kes ei ole siiani teenust kasutanud rohkem kui kümme päeva kuus või soovivad seda tulevikus teha," kirjutas EPIKoda.

Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumiga peetud kohtumistel sedastas EPIKoda, et kui jooksvalt kasutavad 23 perekonda vastavat teenust vähem kui kümme päeva, ei tähenda see automaatselt, nagu poleks taolise teenusvajadusega inimesi Eestis rohkem.

"On loogiline, et sageli võib peredel puududa usaldus, et oma suure abi- ja toetusvajadusega lähedast teenuseosutaja juurde viia. Samuti ei ole Eesti ühtlasest teenuste saamise võimalusega kaetud, seega: isegi kui pere sooviks hoolduskoormuse leevendamiseks oma lähedast aeg-ajalt teenusele viia, ei pruugi see võimalik olla," kirjutas koda sotsiaalkomisjonile.

Koda juhtis tähelepanu seigale, et kuigi riik on enda sõnul hoolekandes tõstnud kesksele kohale isikukesksuse, vajaduspõhisuse, koduläheduse ja paindlikkuse, vähendatakse töös olevaid muudatusi viimistledes just paindlikkust, millega inimene ja pere saaksid vastavalt oma pere vajadusi arvestades teenust kasutada.

"Intervallteenuse eesmärk on pakkuda teenust paindlikult, sealhulgas nädalavahetustel, õhtuti, öösiti. Näiteks võib öine hoid olla suureks koormuse vähendajaks, vaimse ja füüsilise tervise hoidjaks, töövõime säilitajaks, sest paljude geenisündroomide ja muude tervisest tulenevate konditsioonide eripäraks võib olla katkendlik uni, sage öine ärkamine ja seega pere jaoks tähendab see pidevat magamatust ja kurnatust," märkis EPIKoda.

Nädalavahetuse hoid võib aga anda võimaluse osa võtta sündmustest, mis oleks hooldusvajadusega lähedasega väga keeruline või võimatu.

"See ei tähenda, et pere muul ajal ei sooviks oma lähedase eest kodus hoolt kanda ja peaks ilmtingimata teda vähemalt kümme päeva kuus teenusel hoidma," selgitas koda sotsiaalkomisjonile. "Päeva- või õhtune hoid võib anda võimaluse osaleda pere teiste laste jaoks tähtsatel sündmustel, käia arstil, ametiasutustes või teatris. Paindlikkus teenuse osutamisel on äärmiselt oluline, et hoida omastehooldajaid, kes niigi on riigile suurimaks partneriks, suure hooldus-, abi- ja toetusvajadusega inimeste hooldamisel ja hoidmisel. Omastehooldajate jõu raugemisel oleks riigil märkimisväärselt suurem koormus inimestele eluks vajalike teenuste osutamisel."

Ühtlasi on koda mures kohalikele omavalitsustele langeva koormuse osas, kuna erihoolekandeteenused on aastaid olnud tugevas alarahastuses, mil kohalikud omavalitsused on pidanud üle võtma riigi kohustused nende teenuste tagamisel.

Planeeritavate muudatustega annab riik EPIKoja sõnul signaali, et need inimesed peavad abi saamiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, kus ei pruugi sugugi olla ressursse nende inimeste aitamiseks, märkis koda.

Koda viitas oma kirjas ka hiljutisele riigikontrolli auditile, mille järgi on enam kui pooltel kohalikel omavalitsustel tulnud ette olukordi, kus inimesele, kellel omavalitsus ise on tuvastanud teenuste vajaduse sellises mahus, mis ületab kohaliku omavalitsuse võimalusi, ongi sotsiaalhoole jäänud vajalikus mahus osutamata.

"Oleme juhtinud varasemates seisukohtades tähelepanu, et eelnõu autoritel ja rakendusasutusel lasub kohustus, et üheskoos kohalike omavalitsustega leitakse ka väiksema toetusvajadusega, kuid sama sihtgrupi inimestele sobivad toetamise võimalused," kirjutas koda. "Kommunikatsioon peab olema kõikidel suundadel selge ja ühene, et inimene, kelle toetusvajadus on vähem kui kümme päeva kuus, on õigus abi saamiseks kohalikust omavalitsusest."

Siiani on teenus toiminud ka inimese, omavalitsuse ja riigi koosrahastusel, kuid uue eelnõuga omavalitsuse osalust teenusel ei ole.

EPIKoda mõistab enda sõnul, et riigi eelarve olukord on pingeline ja muudatustega soovitakse tuua rohkem inimesi teenusele, et erihoolekande eelarvesse planeeritud ressursid oleksid maksimaalselt kasutatud. Olukorras, kus riigi soov on küll liikuda vajaduspõhiste ja isikukesksete teenuste suunas, ei ole muudatused paraku tervikuna arusaadavad ega täida valitsuse eesmärki jätkata hooldusreformi elluviimist ja minna edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes. Samuti ei ole paista, et riigil oleks otsest soovi arendada paindlikke hooldusteenuseid vähendamaks sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust.