Esimene ühine seisukoht on, et töövõimereformi toetuse seaduse eelnõuga tuleb edasi töötada ning menetlemist tuleb pidurdada seni, kuni otsustajad on arvesse võtnud puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride peamised seisukohad.
Nii EPIKoda kui EAKL keskenduvad edasises koostöös viiele peamisele punktile:
- ennetustegevus, et meie inimesed oleksid võimalikult kaua terved ning töövõime säiliks, sh tuleb luua tööõnnetuse- ja kutsehaiguse kindlustus ning erisoodustusmaksu kaotamine tervisekuludelt;
- sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamine kõigis omavalitsustes, mis puudutab töötamiseks hädavajalike abiteenuste nagu transport, viipekeele-, tõlketeenuse-, tugiisiku ja isikliku abistaja olemasolu ning omastehooldajatele õiglase abi tagamine jpm;
- tööandjate motivatsioonipaketi loomine – töövõimega isikuid töölevõtnud tööandjate tunnustamine, teadlikkuse tõstmine olemasolevatest soodustustest ja meetmetest, töökohtade loomise toetused maapiirkondades jpm;
- muudatused Töölepinguseaduses, millega tekib kohustus mõistlikkuse piires kohandada töökohta vastavalt töötaja muutunud tervisele, suund paindlike töövormide loomisele, positiivse diskrimineerimise võimaluse sisseviimine jpm;
- muutused on eelnõus alates hindamismetoodikast kuni jõustumise edasilükkamiseni kõige varasemalt 1. jaanuarile 2016.
EAKLi esimehe Peep Petersoni sõnul on ühtne lähenemine ja kokkuleppimine asjaajamisel kõigi reformi osapoolte vahel oluline edasiliikumiseks ning ühiskondliku õigluse loomiseks, ilma milleta satub töövõimereform edaspidi paratamatult löögi alla. “Kui ajame asja ühtselt ja moodustame võimalikult mitme osapoolega lõpliku nimekirja töövõimereformi puudutavates punktides, on valitsusel palju lihtsam neid punkte ellu viia,” ütles Peep Peterson.“Töövõimereformi paremaks õnnestumiseks esitame riigikogule ühisseisukohad veel enne teist lugemist,“ lisas Peterson.
EPIKoja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on reformi õnnestumise eelduseks tervikuna ühiskonna suhtumise muutumine puuetega inimestesse ning laiema vaate olemasolu reformi. „See ei ole ainult töövõime hindamise ja toetuse maksmise küsimus. Oluline on reformi seostamine kõigi asjassepuutuvate eluvaldkondadega, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, tööhõive jne, tehes seda osapooli kaasavate aruteludega. Sama tähtis on prioriteetide asetus valitsuse tasandil, mille tulemusel tahame näha tegevuskava reformiga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks,“ ütles Monika Haukanõmm.
Eesti Puuetega Inimeste Koja kui Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt on töövõimereformi ühiskonnale tarvis eelkõige suhtumise muutmiseks, kus iga ühiskonnaliige on tähtis ning kedagi ei jäeta kõrvale. Samas nähakse edasises menetluses senisest suuremat vajadust liikuda ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele ning reformi „ära tegemiselt“ puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäridele hädavajalike tingimuste loomisele nende tööle aitamiseks.
