"Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal on endiselt paljud inimesed tööta. Soovime tööandjaid julgustada looma töökohti just nendesse piirkondadesse, kus on veel kasutamata tööjõudu," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Ministri sõnul näitas eelmisel aastal lõpule jõudnud Ida-Virumaa töökoha loomise toetuse piloteerimine, et sedalaadi toetusega on võimalik motiveerida tööandjaid looma korraga mitut töökohta kindlas piirkonnas.
Ida-Virumaal loodi toetusega 645 töökohta 17 ettevõttes. "Näeme selget vajadust sarnase toetuse jätkumise järele Ida-Virumaal, kuid ka seda, et toetust vajavaid piirkondi on rohkem. Seda, et piirkondliku suunitlusega tööturumeetmed on üks võimalus toetada Eesti tasakaalustatumat arengut, leiti ka hiljutises regionaalarengu strateegia elluviimise ülevaates," ütles Sikkut.
Töökohtade loomist pakutakse piirkondades, kus registreeritud töötus on keskmisest oluliselt kõrgem. Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 2018. aastal detsembri seisuga oli 4,8 protsenti. Kõige kõrgem oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal 8,8 protsendiga, järgnesid Valgamaa 8,5, Võrumaa 7,5 ja Põlvamaa 6,9 protsendiga.
Toetust saavad tööandjad, kes loovad vähemalt viis töökohta, kus makstav töötasu on vähemalt poolteistkordne alampalk, mis 2019. aastal on 810 eurot. Julgustamaks tööandjaid värbama kohalikke inimesi, toetatakse Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas üle kuue kuu tööta olnud inimeste värbamist.
Tööandjale hüvitatakse 12 kuu jooksul 50 protsenti töötaja töötasust, ülempiiriga kahekordne töötasu alammäär. Iga värvatud töötaja koolituskuludest hüvitatakse vajadusel kuni 2500 eurot.
Piirkondliku töökoha loomise toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, toetust saab taotleda töötukassast selle aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta lõpuni. Toetuse kogukulu kolme aasta jooksul on umbes 1,48 miljonit eurot. Kokku toetatakse sel perioodil ligikaudu 360 töökoha loomist. Kui toetus täidab oma eesmärki, on plaanis seda jätkata ka pärast 2021. aastat.
