Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.
Töötukassa teenusejuht Livia Laas märgib, et tormilised koroonasündmused raputasid, ehmatasid, muutsid tööturgu – aga täna saab öelda, et muutused olid kiired ja taastumine veel kiirem. „Kui koroonakriis suurendas nende ametite hulka, kus tööjõudu oli üle, siis tänaseks on taas kasvanud puudujäägiga ametite hulk. Turismitöötajad, meelelahutus, restoranid – kõik on täna taas olukorras, kus töötajate värbamine on keeruline, aasta poolteist tagasi oli olukord vastupidine,“ märkis Laas.
Uues baromeetris on tööjõu ülejäägiga ameteid vähem kui eelmistel hindamistel. Ka ülejäägiga ametid on juba varasematest uuringutest tuttavad – IT arenedes on mitmed kontoritööd sellised, kus inimest aina vähem vajatakse. Nii ei ole tööandjatel väga suuri raskusi andmesisestajate, raamatupidajate, kontoriabide leidmisega. Laas tõi välja, et koroonaaja muutuseks võib pidada koolitajate ülejääki – nimelt koliti koolitustega arvutisse ja paljud on sinna ka jäänud, seega hetkel on meie tööturul ülejääk koolituste spetsialistidest.
Tööjõuvajaduse baromeetri teises otsas – ametite loetelus, kuhu tööandjad ei leia inimesi – on ametid, millest on puudus olnud pikalt. Logopeedid, eripedagoogid, meditsiinitöötajad, õpetajad – ametid, kus tuleb kaua õppida.
Pea kõik tööandjad on täna seisukohal, et tööturul on jämedam ots hetkel tööotsija käes. Livia Laas märkis, et kuigi värske uuring sarnaneb väga koroonaeelse ajaga, tuleks nii tööotsijal kui tööandjal arvestada maailmas valitseva olukorraga.
Kui koroona saabus ootamatult, siis täna on selge see, et tööturul ja majanduses on oodata muutusi. Ja sel korral me teame, et muutused tulevad, seega võiks töötajad arvestada sellega, et mida rohkem on tal erinevaid oskusi, seda kindlam on tema tulevik,
ütles Laas.
Ta lisas, et tööandja võimalused on seotud ennekõike innovatsiooniga – kuidas uuendada, muuta, automatiseerida oma tegevusi ja kuidas pakkuda tööotsijale midagi lisaks, olgu selleks siis transport tööle ja tagasi, lastehoiu võimalus või midagi muud, mis toob tööotsija just tema juurde.
