Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta neljandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,3 protsenti, tööhõive määr 67,6 protsenti ja töötuse määr 5,2 protsenti, mis on endiselt langustrendis. Veel aasta tagasi oli töötuse määr samal ajal 7,6 protsenti ja kvartal varem 5,7 protsenti.
Elmik märkis siiski, et statistikaameti küsitlus alahindab mõnevõrra töötute arvu, kuna töötukassas oli neljandas kvartalis töötuna arvel 8000 inimest rohkem kui näitavad statistikaameti andmed.
"Hõivatuid oli neljandas kvartalis 19 000 inimese võrra vähem kui enne koroonakriisi algust. Koroonaviirus pühkis majutusest ja toitlustusest, kaubandusest, meelelahutusest ja transpordist palju töökohti. Lisaks jätkus töötajate arvu langus põllumajanduses ja töötlevas tööstuses, mis algas juba enne kriisi," selgitas ökonomist, lisades, et vene rahvusest inimesi on seejuures töötuks jäänud kaks korda rohkem kui eestlasi.
Hõive kasvas finantssektoris, avalikus halduses ja hariduses. Välismaal töötas Eesti residentidest statistikaameti hinnangul 16 000 inimest, neist veidi üle poole Soomes.
Nõudlus uute töötajate järele on Elmiku sõnul oluliselt suurenenud nii tööstuses kui teeninduses ning täitmata ametikohti on kõige rohkem hariduses, kaubanduses ja tööstuses. Tööjõupuudus on kõige teravam aga ehituses ja võib lähiaastatel veelgi süveneda, kui algab mitmete Euroopa Liidu poolt rahastatavate taristuprojektide ehitus.
Terav tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu kiirena. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine netopalk sel aastal 6 protsenti. Viimastel kuudel on Swedbanki klientide netopalk tõusnud aastaga 8 protsendi võrra,
nentis Elmik.
Seega lisaks märgatavale materjalide ja energia hinnatõusule tuleb ettevõtjatel vastata tugevale palgasurvele. "Tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele on seni aga endiselt hea, kuna nõudlus on tugev ja suuremad tootmiskulud on võimalik kliendile edasi kanda," lisas ökonomist.
